Eesti emade veidrad lood | Hoidja läks lapsega sõbrannade poole ja tassis endale meie kodust toitu
Olime mehega juba paar kuud arutanud, et pojal võiks käia ühel päeval nädalas lapsehoidja, et saaksin rahulikult oma töid ja tegemisi teha. Ometi tundus see otsus nii suur ja karm, et lükkasin sellele mõtlemist aina edasi. Ma ei leidnud endas julgust, et poega võõraga jätta. Lisaks emasid painav üldsuse surve – beebile hoidja võtta? See kõlab kui kuritegu. Kas sa tõesti ei tahagi ise oma lapsega olla? Meie emad ja vanaemad ja vanavanaemad ju said hakkama, kuidas sina ei jaksa?
Rääkisin tuttava ema Kerliga, kel kogemus 1,5aastase poja hoidmisega. Kahjuks mitte meeldiv. Kerli: “Mu poeg oli tollal väga hea isuga ja sõi üldiselt kõike. Peagi pärast lapsehoidja tulekut see aga muutus. Järjest sagedamini oli õhtuid, kui tulin töölt ning hoidjatädi teatas, et poiss ei söönud minu tehtud tervislikku toitu, seega ta valmistas uue – tegi pelmeene või midagi muud kiiret ja ebatervislikku. Algul leppisin sellega, ent kui see kordus, tõdesin probleemi. Ma ei arvanud, et peaksin poja isude järgi erimenüü koostama. Seda enam, et tegelikult ma ei teadnud, kellele mu ühepajatoit ei maitsenud.”