Henry Jakobson: "See pole normaalne: hoolimata tilkuvast ninast tullakse keskkonda, kus see kulutulena levib!"

Vahet ei ole, kas mees saab kuuli rindu ja on verest tühjaks jooksmas või on tal kurk valus ning väike palavik. Kes iganes on näinud meest, kes end sajaprotsendiliselt tervena ei tunne, see teab, et ega see ilus vaatepilt pole, kirjutab Henry Jakobson.

Õnnetu olek, pidev läheduse ja hoolitsuse vajadus. Mu pojad on samasugused haiged nagu mina. Suurim erinevus on see, et vähemalt oskan mina ise enda nina nuusata. Enamjaolt. Vahel, kui palavik üle 37,1 tõuseb, vajan ma abi ka sellega. Nüüd, kus mu vanem poeg lasteaias käib, tähendab see ka viirushaigustega pidevalt silmitsi olemist. Kuid kõik, kellel on kodus rohkem lapsi kui üks, teab, et kui haigeks jääb üks, siis teised on peagi riburadapidi samas seisus. Kolm, ise mittenuuskavat, virilat last. Mis võiks olla vahvam? See oli retooriline küsimus, sest kõik muu on vahvam.

Kuulen vahel, et osad vanemad on häiritud, miks peetakse nohu haiguseks ja selle pisiasja tõttu lapsi koju jäetakse. Talviti olla nohune nina normaalne. Minu silmis on see kõike muud kui normaalne. See ongi üks osa probleemist – et seda ei peeta probleemiks ja hoolimata ilmselgelt tilkuvast ninast, tullakse keskkonda, kus see kulutulena levib. Ja siis ma istun kodus ja pühin oma kolme lapse tilkuvat nina, sest nende arusaam nina pühkimisest on minu kallistamine ja samal ajal oma nina salaja minu särgi sisse pühkimine. Nad arvavad, et ma ei märka seda. Ma olen ju ise ka laps olnud. Ma tegin sama asja enda vanematele.

Loe Henry lugu ja seda, kuidas viiruste hooajal terve püsida - ajakirjast Meie Lapse Tervis. Lisaks suur spaa-eri!