Kuidas esinemisärevusest võitu saada?
Esineda kardavad täiskasvanudki, ometi lükkame pabistava lapse lavale sõnadega: pole hullu midagi, mine nüüd! Kuidas sa oma pisikest pianisti, lauljat või näitlejat toetavalt julgustada saaksid?
“Sina oled orav, sina jänes, sina perepoeg, sina kasepuu, sina tamm,” jaotab õpetaja igale lapsele osutades otsustavalt rolle, olgu koolis või lasteaias. Aga kui perepoja osatäitjal on küll selge ja ilmekas hääl, kuid julgust napib ja ta sahistaks meelsamini tagareas kasepuuna, mida siis teha? Kui kodus rõõmuga selgeks õpitud sõnad laval ärevuse tõttu suust välja tulla ei taha? Meeldiv ei pruugi lapsele olla seegi, kui lükkad ta perekondlikul koosviibimisel teiste ette ja nõuad: loe nüüd ka tädidele-onudele see vahva luuletus ette!
Niisked peopesad, tulitavad põsed, laiguline kael, kloppiv süda ja värisev hääl on paljudele täiskasvanutele tuttavad – vahel tuleb esineda, kuid vilumust napib, sest auditooriumi ees ettekannet pidada pole just igapäevane asi. Meid, suuri, toetab ratsionaalne mõtlemine, mis ikkagi halvava esinemishirmu vastu alati aidata ei pruugi. Sama kogeb osa lapsigi, kel lasteaias ja algklassides esineda tuleb. Tähtpäevi on aga oi-oi, kui palju!
Katriito nõustamiskeskuse psühholoog Anneli Lillepea annab väärt nõu, kuidas esinemisärevust nii lastel kui nende vanematel leevendada!
