“Kolmeaastaselt kiivit süües läks ta äkki nii paiste, et kutsusime kiirabi ja ta viidi haiglasse. Pärast nahk lausa koorus ja ketendas, sest oli turse tõttu kiiresti välja veninud. Sama aasta märtsis läks lahti – äkki oli õues käies nägu paistes, silmad pilukil ja sügelesid,” meenutab Marili meenutab, kuidas ta pojal Hugol algas õie­tolmuallergia.  Lapsele ei sobinud ka pirn ja herned. Samuti ajasid kassid tal nina tilkuma ja silmad sügelema.

Allergiatestid ei näidanud alguses midagi. Mõne aja pärast korrates tuli aga välja mitu õietolmuallergiat. “Arst keelas tubade tuulutamise – pidin spetsiaalsed tolmuvõrgud akendele panema, kui tahtsin värsket õhku. Just magamistuba pidi olema maksimaalselt puhta õhuga ja õietolmust vaba.” Marili tunnistab, et oli päris keeruline täielikult välistada õietolmuosakeste sattumist tuppa ja kokkupuudet allergeenidega ning kõik see tekitas omajagu stressi.

Poiss hakkas saama inhaleeritavaid rohtusid, sest allergia oli päris piinav – ka suu läks “paksuks” ja nina kinni. Praeguseks on noormees paljudest nähtudest välja kasvanud, näiteks silmad enam paiste ei lähegi. Aga aevastama kipub ta õietolmu lenneldes ikka häirivalt sageli ja allergia­tabletid on kevadel pidevas kasutuses.

Loe, kuidas aru saada, kas lapsel on õietolmuallergia ja kuidas sellega kevad üle elada!