NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
13.07.2018 16:37
Sõimerühm on märksõna. Kui titest peast laps sõimerühma veetakse, siis see laps ei ole selline, kui need lapsed, kes oma vanemaga korda mööda räägivad ja teineteist kuulavad. Laste pealt on kohe näha, kellega tegeletakse ja need oskavad ka kuulata.
16.07.2018 19:58
Karm tõde on see,et õigel ajal paar korda kaserosinaid maitsta anda nagu vanasti ja probleemi ilmselt poleks.Tänapäeval poputatakse ja nunnutatakse liig palju,ning tulemuseks on karistamatuse tunne maast madalast.
16.07.2018 19:58
Poksitrenni ja OM ile
16.07.2018 20:11
Asi on tõsine , ilmselt on veel võimalik väike mees õigele teele juhtida , et kui lasteaia lõpetab ning kooliminek peale tuleb , siis võivad asjad koolis päris keeruliseks minna . Teismeeas võivad probleemid juba väga hulluks kasvanud olla . Selle väikse pisipõnniga oleks vajadus kindlasti eraldi tegeleda ... just selliseid rahustavaid tegevusi leida , et kaoks vägivald temast igaveseks . Jõudu kõigile !!!
16.07.2018 20:23
Laps on perekonna peegel. Süüd tuleb esiti otsida oma katuse alt. Vanasti pani malakas asja paika.
    16.07.2018 20:45
    Väga õige tähelepanek.
    16.07.2018 23:13
    Töötasin ka ise lasteaias kasvatajana ja aia esimesse rühma tuli sõimest üks poiss. Sõime kasvatajad olid
    huvitatud sellest kuidas ma selle tegelinskiga hakkama saan, sest see tegelane iga väiksema probleemi
    puhul ründas teisi oma lähedal olevaid lapsi. Mind aga oli õpetatud nii, et vii see tegelane WC-sse võta
    tagumik paljaks ning anna lõtvade sõrmedega mitu laksu ja see tõesti toimis. Kõige huvitavam oli aga see,
    et iga kord kui see tegelane tahtis kellelegi kallale minna, siis vaatas minu poole. Mina nägin seda, sest ma
    jälgisin kõiki nende tegemisi ja rohkem ta enam teisi ei rünnanud. Otsisin talle ka eraldi tegevusi ja panin ta
    laua äärde lauamängudega mängima. Tulemuseks oli see, et ka teised lapsed tahtsid lauamängudega
    mängida ja nii olidki kõik rühma lapsed vaikselt laudade ääres nokitsemas juba hommikul lasteaeda tulles.
    Pedagoog oli lausa üllatunud, et lapsed nii vaikselt toimetasid, sest kõrvalrühmades käis paras mürgel.
16.07.2018 20:59
Olen lasteaias õpetaja ja mõistan täielikult direktorit ja õpetajaid. Olen ise erivajadusega lapse õpetaja, tegemist siis tavarühmaga. Selle lapse puhul oli ka nii, et Rajaleidja( ei soovita sealt tõesti spetsialisti kutsuda) poolt ei leitud lapsel mingit häiret. Tihti käituvad lapsed , kui neid vaatama tullakse nagu kukununnud, või ei saa lühikese jälgimise põhjal lapsest siiski õiget pilti. Meie, pedagoogid saame aga aru, kui midagi on lapse juures teistmoodi. Lõpuks saime siiski majja hea spetsialisti, kes märkas erivajadust ja saatis lapse psühhiaatri vastuvõtule, kust pärast mitut aastat meie rühmas käimist saadi ka diagnoos. Kusjuures ema eitas meil ka probleemi alguses. Laps sai diagnoosi ja sai ka tugiisiku, aga probleeme oli ikka kuhjaga. Mina õpetajana olen päeva lõpuks ikka täiesti läbi, sest kunagi ei tea, millal tuleb hüsteeriahoog , lükkab teise pikali, või kargab kallale. Tugiisik on ju tööl vaid 4 tundi.... Väga raske on töötada niisuguste lastega, ole sa nii empaatililine pedagoog kui tahes. Erivajadusea laste emad unustavad ära, et ka tavalapsed on tähtsad ja ka personali vaimne tervis. Nüüd muud ei räägitagi, kui kaasavast haridusest, paneme aga erivajadusega lapsed tavalastega kokku. Jah, mõne erivajaduse puhul on see õigustatud ja olen isegi selle poolt, aga kui on ikka väga raske juhus, siis .... Pole ime, et pedagooge ei leita lasteaeda ega kooli. Palun saage aru, et TAVALISED lapsed on ka tähtsad ja mina tahan anda lastevanematele üle terved ja rõõmsad lapsed. Parakui on nii, et selle ühe lapse pärast on mõned tavalised lapsed meie rühmast lahkunud...... Eks näis, kui kaua mina vast pean....
    16.07.2018 22:19
    Kaasav haridus on kena teooria, millel pedagoogikaga ühisosa puudub.
    Nii seletavad nad, et keskkond peab kohanema isiku järgi ja mitte vastupidi. Kuidas aga seletada tavalisele lapsele, et peksja on isik, tema on kõigest keskkond.
    Kui koolis sama probleem jätkub, täiskasvanud midagi ei tee (õhuvõngutamine ei ole tegu), siis võtavad lapsed lahendamise enda kätte.
    Siis on neile selge, et pead olema tugev ja hoolimatult julm, siis sinuga arvestatakse.
    Siis oled isik.
    Antud juhul.
    Kui lapsel ei ole otseselt häiret, siis on tegu kasvatamatusega. Lasteaia seisukoht on igati õigustatud, sest laste peksmist sallida ei saa.
    Oleks ema viitsinud kasvatada, ei peaks ta nüüd halisema.
    Ise jättis tegemata, ise nüüd kandku ka tagajärjed. Ajagu jalad kõhu alt välja.
    Või ootab, kuni mõni pahane isa tuleb ja kogu pesakonnale lõuga sõidab?
16.07.2018 21:08
Nahatäis jõusse ja kere sellisel kuumaks! Kaua võib leida neid sündroome, kõik on kokku värdjakari, kui viisakalt väljenduda. Neil lastakse tekkida tunne, et nad ongi teistest tugevamad ja karistamatud. Üks kord läbi peksta - ja nii kasvatajad, teised lapsed kui perekond saab taas rahulikult elada.
16.07.2018 21:17
Kui spetsialist leidis, et see on normaalne kui laps teisi lapsi peksab, siis miks ema spetsialisti otsust ellu ei vii ning oma võsukesele triibulisi karistuseks kasvatuseesmärgil ei tee...
16.07.2018 21:18
Tublid emad. Julgus avalikult tunnistada on pool võitu..
16.07.2018 22:07
Kas peres keegi kasutab füüsilist vägivalda?? kuidas väike laps oskab lüüa väga imelik ikka küll??siis peaks vanemad vaatama erahoidja nii kauaks kui kasvab suuremaks ja hakkab aru saama mis on vale ja mis õige käitumine.
16.07.2018 22:21
Nagu alati, lükkasid ülitargad hästimakstud "spetsialistid" koorma alamakstud kasvatajate kaela.
Ise ei saaks nad päevagi lasteaias ega koolis hakkama.
16.07.2018 23:21
Pedagoogilist keretäit on vaja. Kui meil füüsiline karistus nii kangesti keelatud on, siis kas seda ei võiks vähemalt arsti retsepti alusel jagada? Erandjuhul ja raviotstarbel? Nagu ravikanepit?
13.08.2018 21:35
Lapsel on puudu kodusoojusest ja EMAST. VÕI ema suitsetas ja lapsel
on nikotiinisõltuvus, mis teeb neid ärevaks.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega