Merle Liivak: „Ei, ma ei luba sul seda osta.“

"Ma olin korduvalt selgitanud, et värvilised joogid on mürgised. Et vahel harva võib maitsta, aga ma ei ole nõus neid niisama ostma. Need ei ole head lapse ajule, ajavad pööraseks, lõhuvad hambaid, hõrendavad luid, võtavad lapselt söögiisu ja on terve suure riigi täie lapsi paksuks teinud," kirjutab Merle Liivak Pere ja Kodu jaanuarinumbris.

Nägin, kuidas Juss peitis selja taha punast plekkpurki. Palusin purgi mulle ulatada ja pistsin selle pisipoja jalutuskäru võrku. “Nii, nüüd ma pean välja mõtlema, mis me selle purgiga teeme,” sõnasin, ise vanemlikus segaduses, kuidas siit on õige edasi minna. “Teistele lastele me seda kinkida ei saa... Isegi suurtele ei taha anda, sa ju tead, miks.” 

Kuhu see purk siis kupatada? Niisama tühjaks valada olnuks kuidagi tobe. Ja siis lõi pirn pea kohal põlema. “Me ei ole juba tükk aega vetsupotti korralikult puhastanud! Kas te teate, et koolajook on tubli puhastusvahend?” – “Ehehei oleeee,” vaatas Juss koos noorema õe-vennaga mulle uskumatult otsa. Kodus lõin arvuti lahti ja näitasin lastele paari YouTube’i videot, et meie koristusbrigaad mõistaks, kuidas poti puhtaks saab. Pisikesed näod kiskusid laiale naerule, kui esimese sortsu potti valasin. Vestupotihari polnud kunagi varem nii popp olnud, kõik pidid saama käe valgeks. Pärast imetlesime sillerdavat tulemust ja viskasime viis.

“Aga emme, miks tädid siis müüvad neid mürgiseid jooke?” küsisid lapsed kodumaale tagasi jõudes, tundes end justkui petetuna, kui märkasid armsas kodukandikohvikus külmikutäit värvilisi rüüpeid. “Hmmm. Ega need toredad tädid ei mõtle sellele, et need on mürgised...” vastasin.

Toimetas Kerttu Jänese