"Kõik rääkisid mulle, et laps paneb suhte väga proovile ja kindlasti tuleb iga natukese aja tagant võtta aega ainult teineteisele ja minna välja või kohtingule. Oleme teinud seda ainult paar korda, sest abiküsija tüüp ma ei ole ja õnneks pole ka väga suurt vajadust olnud, sest Märt on üpris palju olnud kodus ja oleme saanud omavahel kudrutada küll ja veel," kirjutab Saara. 

"Olen väga kärsitu. Beebi jonni või nutuga on mul üsna keeruline tegeleda. Eriti hull, kui oleme väljaspool kodu või on keegi veel seltskonnas. Nii kui beebi jaurama hakkab, lähen väga närvi ja higiseks ning tahaks ette ja taha vabandada kogu aeg. Eks ma üritan sellega tegeleda, aga siiski väga imestan, millised emotsioonid minus peidus on – pisarateni õnnejoovastusest kuni raevuni välja."