"...Pärast ööd, kui beebil polnud magamiseks tuju ja ma hommiku hakul soojal vannitoapõrandal jõuetusest nutta kõõksusin. Pärast kõike seda mõtlesin, et ei-ei, on vaja väikest restarti! “Täitsa lõpp, kui õudne öö...” kurtsin täiesti soodana ükspäev vennale. Kahe väikelapse isana lohutas ta, et vähemalt räägin asjadest nii, nagu nad on, mitte ei mana võltsi rõõmunägu ette, kuigi kodus on tohuvabohu ja ise olen vaikselt hullumajja minemas.

Märt küsis jõulude ajal, mida ma kingiks soovin. Ütlesin, et ühte beebivaba ööd. Sain. Isegi kolm! Kui kogu aeg öösel ainult paar tundi kokku magada saad, võib see kõik pea peale keerata – tervise, tuju, eluolu, suhte ja nii edasi. Seda kolumni kirjutades on kergem juttu teha asjadest, mis pole meeltmööda. Oi, beebi ei maga üldse! Oi, kui väsinud me oleme! Oi, kui õudne see sünnitus oli! Ja nii edasi… Tegelikult nii hull ikka ei ole. Suur rõõm ja armastus kaaluvad kõik negatiivse miljon korda üles.