Laps kaissu ja beebiraamat kätte — need hetked liidavad alatiseks
Imikutele meeldivad raamatud. Papist pildiraamat, mida saab närida ja maha visata, veekindel plastraamat, mida võib vanni kaasa võtta, raamat, mis sisaldab liikuvaid pilte. Ja see pehme krõbisev raamat, mis stimuleerib kõiki meeli.
Aga kas lapsed oskavad raamatutega ka midagi teha? Jah! Esialgu küll muidugi mitte lugeda vaid tähelepanelikult vaadata. Alates umbes kuuendast elukuust rõõmustab laps eelkõige selgete värvide ja lihtsate vormide üle. Aegamisi hakkab laps piltidel kujutatavaid igapäevaobjekte ära tundma — kõigepealt ema ja isa abiga, varsti ka üksi: part, pall, mõmmi.
Ettelugemine loob sideme vanema ja lapse vahel
Millist raamatut valida? Mida lihtsamini on raamatu pildid maalitud, seda parem. Liiga palju detaile pole vaja. Umbes üheaastastele lastele hakkab meeldima ema-isa süles lugusid kuulata. “Ettelugemine soodustab emotsionaalse sideme teket vanemate ja lapse vahel, sest lapsed kogevad sel ajal erilist tähelepanu,” kinnitab arengupsühholoog Claudia Martin.
On tõestatud, et lastel, kellele on algusest peale palju ette loetud, on koolis kergem lugema ja kirjutama õppida. Põhjus: ettelugemine ergutab lapse intelligentsuse kolme piirkonda:
Algul tajub laps pildiraamatus olevat tuletõrjeautot lihtsalt punase asjana. Tänaval sireenitava päris tuletõrjeautoga ta seda ei seosta. Alles alates esimese eluaasta lõpust suudab laps aru saada, et tasapinnaline kahemõõtmeline joonistus raamatus tähendab teel huilgavat sõidukit. Sellega on laps omandanud ülekandmisvõime. Tänu raamatutele avastavad lapsed sümbolite tasandi. See on eelduseks sellele, et nad saaksid hiljem aru kirjaliku teksti põhimõttest.
Esimesel eluaastal õpivad lapsed emakeelt passiivselt, see tähendab kuulamise teel. Pärast esimeste sõnade omandamist hakkab lapse sõnavara aga kiiresti kasvama. Nimetamisfaasis aitab ettelugemine lapsel anda nimi kõigile esemetele, mida nad juba ammu teavad. Hiljem õpivad lapsed ettelugemise abil lause struktuuri ja grammatika toimimist. Nad salvestavad lausemustrid ja väljendid automaatselt ja ilma surveta, sest istuvad ema või isa süles, tunnetavad lähedust ja soojust ning tunnevad ennast kaitstuna. Raamatutest rääkimisega annavad vanemad lapsele lisaks teadmise: sa oled tark ja õppimisvõimeline. Laps tunneb end siis olulise ja võimekana.
Ükskõik, kas laps kuulab oma lemmiklugu kümnendat või sajandat korda, kuulab ta alati väga tähelepanelikult. Lapsed reageerivad kohe, kui ema kasvõi ühe sõna vahele jätab. Lapsed kontrollivad nimelt pidevalt, kas lugu kõlab samamoodi, nagu see nende mällu on jäänud. Lapsed vajavad kordamist, et saada uusi teadmisi ning et oma mälu üles ehitada.
