„Muidugi, kui keegi käitub halvasti, ei pea teda tingimata kallistama — tegudel peavad olema alati tagajärjed, kuid tagajärjed ei tohi last alandada. Kui elukeskkonnas on avatud kliima ja hea kontakt, aktsepteerivad oma käitumise tagajärgi nii lapsed kui täiskasvanud. Oluline on, et teo tagajärgi seletataks põhjalikult,” rääkis Peer van der Helm. „Kui laps ei ole motiveeritud, on agressiivne, tuleb teda siiski kohelda õiglaselt, mitte lapsele kahju tehes. Kõige olulisem on inimlik kontakt. Selles on võtmesõnaks „normaalne”. Kui neilt lastelt küsida, kelleks nad tahavad saada, ütlevad nad, et tahavad saada selliseks nagu kõik teised. Meie ülesanne on nad normaliseerida.”

Verge metoodika väljaarendaja Pål Erik Ruud Norrast rääkis ettekandes „Toimetulek erivajadustega inimeste agressiivse käitumisega”, et on palju tehnikaid, kuidas inimest mingil tegevusel peatada. „Kui tegemist on lapsega, peab sekkumine agressiooni olema tõhus ja humaanne, et säilitada suhe noore ja täiskasvanud vahel — see sekkumine ei tohi olla destruktiivne. Lapsele ei tohi põhjustada uusi traumasid.”

„Üks samm on näiteks astuda inimese intiimtsooni — inimene astub automaatselt tagasi,” rääkis Pål Erik Ruud. „Osa inimesi jääb paigale, mitte midagi juhtu, kuid osad muutuvad ka agressiivseks: „astu tagasi, mees!”. Te ei tea, missugune reaktsioon tuleb. Oluline on tunda iseenda reaktsioone. Peab olema konkreetne plaan, kuidas käituda siis, kui asjad muutuvad keeruliseks. Kui jätame selle lahtiseks, oleks 500 inimesel asjale 500 eri lahendust.

Kui laps suudab oma emotsioone kontrollida, siis suudab ta kontrollida ka oma käitumist. Kuidas laps oma emotsioone kontrollima õpetada, sellest loe SIIT!

Maarjamaa Hariduskolleegiumi võetakse vastu psüühika- ja käitumishäirega õpilased, kelle puhul pole tavapäraselt kasutatavad sekkumisviisid tulemusi andnud ja õpilased vajavad mitmedimensionaalset lähenemist ning sekkumisi.​

Kas halb käitumine koolis toob endaga kaas õnnetu elu täiskasvanuna, seda loe SIIT!