Laste probleemid, mis saavad alguse suhetest vanematega
Lapsevanema käitumine mängib suurt rolli selles, milliseks kujunevad lapse iseloom ja käitumismustrid
Lapse täisväärtuslikuks arenguks on lisaks lapsega koosveedetud ajale väga oluline oma last emotsionaalselt toetada. Lihtsalt lapsega koos aja veetmisest pole palju kasu, kui teievaheline emotsionaalne lähedus ja usaldus puudub. Lapsed, kelle vanemad nendega piisavalt ei suhtle ja maailma üle ei arutle, ei ole oma tegemistes ja mängudes kuigi pühendunud. Samuti osutub puudulikuks nende oskus oma emotsioonidega hakkama saada ja võivad esineda suhtlemisraskused teiste inimestega.
Vanemate ja laste vaheline suhtlus mängib olulist rolli lapse arengus juba lapse beebieas
Uuringud on näidanud, et ärevusprobleemid, madal enesehinnang ja ennasthävitav käitumine pole kaasa sündinud. Need probleemid saavad alguse lapse suhetest vanematega. Lapse ja vanemate vaheline lähedus omab tugevat mõju sellele, kui siiraid lähedasi suhteid sinu laps tulevikus võimeline looma on. Eriti kehtib see seos isa-tütre ja ema-poja suhete puhul. Inimesed kipuvad tihtipeale oma kaasat valima omaduste järgi, mida ka nende vanemad esindavad.
Lapsed võtavad omaks vanemate omadused
Näiteks vaimsete probleemidega vanematel on tihti kurvad ja tõsised lapsed. Depressiivsed emad peavad pidevalt iseenda ebastabiilse iseloomuga tegelema ja jätavad lapsed seetõttu omapäi. Halvemal juhul asetavad nad oma lapsed lausa täiskasvanu rolli ning käituvad ise tähelepanu ja hoolt vajavate lastena. Ühtlasi nõuavad lastelt tähelepanu, mida nad tegelikult ise lastele osutama peaksid. Noored, kes peavad pidevalt oma vanemate heaolu eest muretsema, jõuavad väiksema tõenäosusega oma eakaaslastega koos aega veeta, kuid see sotsiaalse suhtluse osa on lapse vaimsele arengule ülimalt oluline.
Kuidas kasvatada vaimselt terve laps
Võti vaimselt terve lapse kasvatamiseks on õppida oma emotsioone kontrollima ja vabalt väljendama. Lapsed näevad, kuidas nende vanemad teiste inimestega suhtlevad, oma tundeid väljendavad ja hakkavad neid alateadlikult imiteerima. Ka lapse temperament mõjutab tema käitumist. Näiteks, lapsele, kes on juba loomult äkiline ja rahutu, mõjub ebastabiilne ja pidetu vanemaga kasvamine eriti rängalt. Just raske iseloomuga lapsed vajavad eriti palju vanemapoolset tähelepanu ja hoolitsust. Et vanem saaks seda lapsele pakkuda, tuleb tal täie pühendumusega kasvatada eelkõige iseennast. See on pidev ja lõputu enesearengu tee, mis tuleb vanemal, kes tahab, et tema lapsest kasvaks stabiilne ja enesega hästi toimetulev noor, ette võtta. Kui laps jääb vanemapoolsest eeskujust ja hoolivusest ilma, hakkab ta otsima tähelepanu äärmusliku käitumisega.
Sinu eeskuju on määrav
Seega, lapse oskus end väljendada, oma emotsioone ja motivatsioone mõista ning avatult suhelda sõltub suurel määral sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Hoolimine ja sõbralikkus on võti rõõmsate ja heasüdamlike lasteni. Oma laste tegudele ja mõtetele negatiivselt või kriitiliselt reageerimine pole kindlasti see, mida teha, sest laps hakkab sel juhul oma tundeid ja mõtteid alla suruma ning end vaos hoidma. Läbi elamata emotsioonid hakkavad kuhjuma ja see väsitab noort. Lapse vaimsele arengule on kõige parem pidev sihtide ja eesmärkide seadmine ning ka nende saavutamine. Parim toetus, mida lapsele tema püüdluste juures pakkuda, on teda pidevalt julgustada ja kiita, selle asemel et negatiivsete tulemuste üle nuriseda ja last aina rohkem tagant sundida. Laps, keda toetatakse, tunneb end väärtustatuna ja see peegeldub ka tema käitumisest.
Laps vajab empaatiavõime arendamist
Väga oluline oskus on võime teisi inimesi mõista ja vastavalt sellele käituda. Vanemad on need, kelle järgi laps õpib, kuidas lohutada nutvat inimest või tänada kedagi, kes neid aitab. Vanema käitumine määrab ära ka mitmeid teisi aspekte, näiteks kuidas laps kriisiolukorras toimib ja kuidas ta suudab konflikte lahendada. Vanemate omavahelised negatiivsed suhted mõjuvad lapse vaimsele heaolule rängalt, eriti kui lapsed peavad oma vanemaid tülitsemas kuulma. Uuringutest tuleb välja, et lapse pärast ebatervislikus suhtes püsimine pole kuigi hea vabandus.
Vanema käitumine tõepoolest mängib suurt rolli lapse isiksuse kujunemisel, aga tuleb siiski arvestada, et vanem ei tohiks oma lapse ellu ja käekäiku liialt sekkuda. Lapsel tuleb ikkagi oma arenguteel mõned elu õppetunnid iseseisvalt saada ning parim, mis sa teha saad, on sellele heasüdamlikult ja siiralt reageerida.
Allikad: Social Development, Journal of Family Psychology
