Seitse asja, mis tuleb kohe endale selgeks teha, kui laps teismeliseikka jõudma hakkab
Selleks, et peagi täiega käivituv hormoonimöll teie pereelu täiesti sassi ei lööks, pead juba varakult reeglid paika panema ning lapsele selgeks tegema, kuhumaani on lubatud oma emotsioone välja näidata ja kustmaalt läheb piir, vahendab Parenting.
Jää lapsevanemaks
See ei ole see koht, kus lapse sõbraks jääda. Laps ei vaja praegu sõpra, vaid vanemat, kes ta sellest tema jaoks keerulisest emotsioonist üle aitaks. Selle järgi, kuidas sina olukorda lahendad, õpib tema edaspidi toime tulema.
Piirid olgu väga selgelt paigas
Mida iseseisvamaks laps saab, seda selgemad peavad olema piirid. Mõtle enda jaoks välja, mis sinu jaoks oluline on, näiteks õige ja vale, ausus ja hinded, ning lase minna nendel asjadel, mis pikas perspektiivis mingit tähtsust ei oma. Las need sokid olla mustad ja las ta tuba olla sassis. Aga jälgima pead seda, et sinust ei saaks ainult õiendajat-kamandajat, kes loobib ühe reegli teise otsa! Ta ei jõua neist kõikidest kinni pidada, sest kõik ei püsi meeles. Ehk siis — ainult olulised reeglid, eks?!
Laps peab teadma ka seda, kus sinu piirid on. Üks ema toob näite: “Mu tütar teab, et silmade pööritamine ja ohkimine mind ei huvita, aga kui ta hakkab häält tõstma või marsib keset vestlust minema, on asi kurjasti!”
Tegele probleemiga kohe, kui on selge, et siit võib tulla suurem plahvatus. Ära oota seni, kuni laps on täiesti hüsteerias ja karjub kogu maailmale, kuidas ta sind vihkab.
Karistus peab vastama kuritööle, aga olema ka eakohane
Mudilasele ja algklassilapsele piisab tavaliselt sellest, kui teda kiidetakse ja tema head käitumist tunnustatakse. Mõnikord väike mõttepaus nurgas või toolil aitas ka. Aga 12aastast sa enam nurka ei pane ja jäätisega ära ei osta.
Tõenäoliselt oled isegi märganud, et kõige paremini mõjub eelteismelisele see, kui tema lemmiktegevus ära keelata. Kui laps käitub inetult või haugub vastu, aitab distsipliini kiiresti taastada see, kui mängukonsool ära võtta, nutitelefonil internet maha keerata, WiFi paroolid ära vahetada jne. Pea meeles ,et ähvardamisest ei piisa sellises vanuses laste puhul, nad juba teavad, et kui sa korduvalt ähvardad, ei juhtu tegelikult midagi. Aitab ka see, kui ebaviisakat kõnepruuki kasutav laps näiteks õhtusöögilauast minema saata või kinokülastusest ilma jätta. Ütle talle, et tema käitumine on teistele ebameeldiv ja palu tal lahkuda.
Näita austust ja nõua austust
Su laps peab teadma, et sina oled ka inimene, kellel on tunded ja kes saab haiget, kui temaga halvasti käitutakse. “Olen oma tütrele öelnud, et mulle teeb haiget, kui ta karjub, et ta vihkab mind. Mina ei vihka teda, aga mulle ei meeldi, kui ta minuga nii räägib, see teeb mind kurvaks,” kirjeldab üks ema.
Alati pea meeles, et austus tuleb välja teenida. Kui oled ise eksinud ja tunded keevad üle, vabanda. Ära räägi lapse jutule vahele. Kuula, kui tal on midagi öelda. Ole tema vastu sama viisakas, kui sa tahad, et tema oleks sinu vastu, sest sinu pealt ta ju õpibki.
Võtke aeg maha
Kui teie “arutelu” hakkab võtma selliseid toone ja mõõtmeid, et ka naabrid kuulevad, tuleks hetkeks eralduda, aeg maha võtta ja ennast pisut koguda. Ütle talle: “Stopp. Ma näen, et sinuga ei saa praegu normaalselt rääkida. Rahuneme natuke. Räägime viie minuti pärast edasi.” Saada ta oma tuppa ja see on kohe täitsa kindel, et sealt tuleb tagasi rahulikum ja normaalsem inimene, kellega on võimalik viisakalt ja tsiviliseeritult asju arutada.
Ole lapsega koos!!!
Lapse jaoks on ülioluline, et sa ei muutuks tema kasvades ülbeks vangivalvuriks, kes ainult kamandab ja õiendab. Ta vajab sinuga kahekesi olemise aega sama palju kui enne, aga nüüd minge legodega mängimise asemel koeraga jalutama, kahekesi kinno, parki trenni tegema, suusatama või niisama autoga sõitma. Kutsu ta kaasa, kui lähed poodi ja uuri, mis tema elus toimub, kellega suhtleb, mis teemad praegu päevakorras on, kas on mingeid muresid — lihtsalt niisama normaalne jutt. Laps peab teadma, et sinu jaoks on oluline mida ta ütleb ja mõtleb. Ja kui sa oled tõestanud, et sa oled hea kuulaja, tuleb ta sinu juurde oma kõige suuremate ja salajasemate muredega ka tulevikus.
Lase lapsel koos perega lihtsalt puhata
Mida päev edasi, seda rohkem ta püüab perest eralduda ja iseseisvaks saada. Praegu on ta ikka veel laps, kes vajab, et ta kodu oleks tema kindlus ja emme-issi aitaks tal rasketest hetkedest üle saada. Kool, trennid, sõbrad ja huvialad võivad lapse nii ära kurnata, et ta käibki ringi nagu zombi — silmaalused sinised, juhe koos ja jõudu pole. Selle vältimiseks jälgi, et lapsel ei oleks liiga palju kohustusi kaelas ja et tal oleks võimalik mõnikord ka lihtsalt laps olla. Üks hea võimalus on luua pereõhtute traditsioon: ühel õhtul nädalas lülitavad kõik oma ekraanid välja ja tulevad elutuppa lauamänge mängima, ühiselt süüa tegema, pilte vaatama, joonistama vms. See annab lastele turvatunde ja olulise teadmise: ma olen pere oluline osa! ja ma võin olla täpselt selline, nagu ma olen!
