Kui tegeled nende kaheksa kooliaasta alguse väljakutsega praegu, möödub ülejäänud aasta sujuvalt
Kooliaasta algus võib olla palju keerulisem kui uute pliiatsite ja vihikute ostmine. Kooliminekuga võib kaasneda ärevus nii lastel kui nende vanematel. Lapsi, kes juba usinalt kontrolltöödeks õpivad, saab vajadusel toetada ja aidata, et nende eelseisev kooliaasta sujuv ja meeldiv tuleks.
1. Ärevus
Esimese klassi lastel võib olla raskusi ema ja isa jätmise ning üksi uues keskonnas harjumisega. Kui sa kardad, et sinu laps üksi olemise pärast muretseb, võid teha koostööd teiste lapsevanematega ja leida oma lapsele mõni abistav sõber (näiteks vanem sõbralik õpilane), kes su pisemal silma peal hoiab ja vahepeal temaga kooli peal juttu ajab. Just väiksematele õpilastele on tähtis vanemate ja „lahedate” koolikaaslaste sõprus, see annab neile enesekindlust, julgust ja motivatsiooni samuti ise hakkama saada.
2. Kõige tundmatu hoomamine
Võõras keskkond ja palju uusi kohustusi võivad tekitada sama palju stressi kui üksinda olek. Nagu öeldakse: “Kõik on uus septembrikuus.” Eriti raske on esimestel klassidel, aga ka värsketel gümnasistidel, sest nad ei tea täpselt mida uuelt aastalt oodata.
Kui sa tunned, et sinu laps on ärev, räägi temaga oma enda kooliajast ja sellest, et me kõik oleme vahel ärevad. Kui laps muretseb oma tunniplaani, õpetaja või uute inimestega kohtumise pärast, siis paku oma lapsele välja võimalus, et ta võib ärevuse korral alati sulle helistada ja sulle oma päevast rääkida. Julgusta oma last väljaspool tunde klassikaaslastega aega veetma, sest sõpradega koos on ikka kergem uutele väljakutsetele vastu astuda. Äärmisel juhul võite planeerida kokkusaamise klassijuhatajaga, kellega koos kõik murelikuks tegev läbi arutada ja lahendust otsida.
3. Uued klassikaaslased
Võibolla läheb su laps sellel aastal uude kooli, või ehk kolis ta parim sõber mujale elama. Mistahes olukord, esimene koolikuu ja sellega kohanemine mängib olulist rolli lapse ülejäänud kooliaasta kujunemisel.
Vanemad peavad mõistma, et lapsed loovad pidevalt uusi sõprussidemeid — just nii toimub emotsionaalne kasv. Ole tähelepanelik ja jälgi, et su laps looks terveid ja elurõõmsaid suheteid. Kui sul on mõne lapse sõbra suhtes halb eelaimdus, siis räägi sellest oma lapsega, aga ära süüdista kunagi lapse sõpra. Pigem arutlege lapsega, millised omadused heal sõbral on — see aitab lapsel iseseisvalt sobivat seltskonda leida.
4. Liiga palju huviringe
Aja planeerimine on koolilaste üks suurimaid väljakutseid. Lastel on tänapäeval oma eraelus sama palju kohustusi ja tegemisi kui koolis. Just sellepärast ei tasu last kohe kooliaasta alguses liiga paljude huvi-ja spordiringidega üle kurnata. Lapsele peab andma võimaluse uue tunniplaaniga kohaneda. Ei tohi unustada ka seda, et lapsel iga nädal ka täiesti enda kohustustevaba aeg puhkamiseks või sõpradega olemiseks jääks.
5. Liigne nutitelefoni kasutamine
Nii mõnelgi lapsel (ja ka täiskasvanul) on raske hoomata, kui palju aega nutiseadmed ja sotsiaalmeedia meilt tegelikult röövivad. Rääkimata keskendusmishäiretest ja töövõime kahanemisest. Me ei saa lastelt telefone ära võtta, tänapäevases maailmas on see absurd. Ometigi võite kodus teha reegli, et koduste tööde tegemise ajal on telefon teises toas ja seda võib kasutada alles siis, kui kõik on õpitud. Muidu võib tegelikult ainult poolt tundi nõudev harjutus muutuda märkamatult kolmetunniseks tüütuks protsessiks.
6. Kodutööde mõistmine
Mõnikord kurdavad lapsed suure hulga kodutööde üle, aga tegelik probleem võib peituda hoopis selles, et su laps ei mõista hästi koduseks tööks antud juhiseid või on hoopis klassis teistest maha jäänud. Räägi oma lapsega ja uuri, miks koduste tööde tegemine talle stressi valmistab. Leides koos probleemi alguspunkti, on võimalik õpetaja ja lapsega koostööd tehes probleem ära lahendada enne, kui mure üle pea kasvab. Ja sinu laps ei pea kodutööde pärast enam nii palju muretsema.
7. Kui laps „vihkab” kooli
Kui laps eelistab koolist koju jäämist ja on valmis kooli minemise asemel kasvõi kodus topelt õppima, siis võib tal esineda sotsiaalseid või akadeemilisi raskusi. Lastel on üllatavalt tihti komme varjata tõsiasja, kui neil õppimisega probleeme on. Seega julgusta oma last vajadusel abi küsima ja kinnita, et abi küsimises pole midagi häbenemisväärset.
Sama käib ka sotsiaalsete probleemide kohta ja kuigi nende lahendamine on juba keerulisem, siis kõige tähtsam on see, et su laps teaks, et sa ei mõista teda kunagi hukka ja toetad teda alati.
8. Motivatsioonipuudus
Miks juhtub paljudel lastel nii, et nad alustavad kooliaastat alati suure hurraa ja motivatsiooniga, aga jõuludeks on lapsel hinnetest ja koolist täielikult ükskõik. Kui sinu last valdab entusiasmipuudus, siis uuri lapselt, kas on midagi, mis aitaks tal terve aasta jooksul koolis rohkem pingutada ning võimalusel aita teda. Selgita lapsele, et kui algklassides võib klassi lõpetada liigselt pingutamata, siis põhikooli lõpus ja gümnaasiumis, kus koolitöö maht kordi tõuseb, on ilma iseseisva õppimisharjumuseta väga raske ja stressirohke.
Allikas: huffingtonpost.com
