Ema ja tütar kui parimad sõbrannad. „On äge olla oma laste sõbranna ja mitte teha ebapopulaarseid otsuseid, aga piirid on vajalikud“

Oma töö vilju lapsevanemana näeme tihti siis, kui maimukesed sirguvad teismelisteks. Kas oleme ära teeninud nende usalduse ja nad pöörduvad muredega meie poole? Või löövad toa ukse pauguga kinni? Kaks ema, kel on õnnestunud muuta ema-tütre suhe sõbrannasuhteks, jagavad oma kogemust.

Pealinnas elaval Marisel (avapildil) on kolm tütart: Marta (17), Etta (15) ja Pärl (12). Jõuan neile külla tänu ühise tuttava soovitusele: „Marisel on tütardega imeline suhe!“ Seda on näha – minu ees istuvad neli head sõbrannat.

Emaks olles on Marise meelest kõige paremad pikad vestlused tütardega, mis panevad teda imestama, kui targad ja huvitavad inimesed tema vastas istuvad. „Me räägime kõigest,“ nendib Marta. „Need vestlused on vahel ka üllatavalt filosoofilised. Räägime tunnetest ja asjadest, mis kunagi on juhtunud ja meile palju tähendanud.“

Maris on tütardega ausalt rääkinud ka alkoholist ja selle mõjust teismelise ajule. Marta esimene purjuspäi kojutulek oli aasta tagasi, 16aastaselt. „Selleks ei saa vist kunagi valmis olla, kuigi olen ise ka selle kõik kunagi läbi teinud,“ ohkab ema. „Ta tuli