Nele-Liis: haiguste perioodil jätan oma heaolutegevused pausile, muutun närviliseks ja kergesti ärrituvaks. Oma aeg on vaimse tervise nimel hädavajalik

„Kui suudan minna mänguväljakule nii, et ei kiirusta last takka, et emmel on kiire-kiire ja mis sa sellest kastanimunast ikka imetled, siis tunnen: mu päev on korda läinud,“ kirjeldab Nele-Liis argielu väikseid võite. Koos kihlatu Mihkliga on tal käsil elu kiireim sügis.

Nele-Liis Vaiksoo pikka tutvustamist ei vaja. Pealtnäha on tegu vaoshoitud ja õrna haldjaga, kes minu kujutlustes lapsele kodus vaid ballaade laulab, kuid pärast kohtumist saan aru, et müürilillega siin kindlasti tegu ei ole.

„Minust on meedias selline malbe kuvand loodud. Vahepeal tundus see inimene, kellest kirjutati, täiesti erinev päris minust,“ jagab ta ausalt. „Mu lähedased teavad, et pigem olen kärts ja mürts. Lapsed, mu ema ja Mihkel võivad isegi kasutada sõna „järsk“ mu kohta.“

Oma elurollide üle mõtiskledes tunnistab Nele-Liis, et vahel