Negatiivne tulemus oli tingitud erakordsetest väljakutsetest, peamiselt rahvusvaheliste müügihindade järsust langusest ja jätkuvalt kõrgetest sisendkuludest Eestis. Vastuseks muutunud ebasoodsatele oludele rakendas Estonian Cell 2023. aastal drastilisi meetmeid, sealhulgas sisseostulepingute avamine, tehase töö ajutine peatamine ja viimase meetmena peaaegu 10% töötajate koondamine.

„Ekspordime 100% oma toodangust ja maailmaturgudel konkurentsis püsimine on olnud väga keeruline, arvestades peamiste sisendite nagu energia ja puit oluliselt kallimaid kulusid Eestis,“ ütles juhatuse liige Siiri Lahe. Estonian Cell on üks riigi kõrgeima tootlikkusega tööstuseid – tehase käive töötaja kohta on aastas üle ühe miljoni euro. „Viimase aastakümne jooksul oleme investeerinud uuenduslikesse tehnoloogia- ja keskkonnaprojektidesse üle 60 miljoni euro,“ märkis Lahe.

„Oleme oma kodutöö ära teinud, kuid nüüd tuleb Eesti valitsusel luua kiiresti raamistik, et energiamahukas tööstus oleks Eestis konkurentsivõimeline,“ lisas juhatuse liige Rain Pärn.

Ettevõtte juhatuse liikmed viitavad jätkuvatele kohalikele konkurentsivõime väljakutsetele, mis panevad Eesti energiamahukad ettevõtted teiste Euroopa riikide tööstustega võrreldes ebasoodsasse olukorda, eelkõige siinsete kõrgemate energiamaksude tõttu. „Näiteks on Estonian Cell maksnud taastuvenergia tasude ja võrgutasude näol aastas 3–4 miljonit eurot rohkem kui sarnased suurtööstused Skandinaavias või teistes Euroopa riikides,“ ütles Lahe. „Seda saaks leevendada Euroopa Liidu poolt soovitatud maksulagede kehtestamisega.“

Pärn tõi esile nii ettevõtte kui riigi tasemel olulise mõjuga investeerimisprojekti maagaasisõltuvuse ja CO2 emissiooni vähendamiseks, rõhutades vajadust toetavate tööstuspoliitika meetmete järele, et tõsta konkurentsivõimet ja soodustada pikaajalist majanduskasvu. „Kahjuks ei ole ükski Eestis jagatavatest miljardite eurode suurustest toetuspakettidest suunatud energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tõstmisele,“ ütles Pärn.

Estonian Cell jätkab selgitustööd poliitikamuudatuste elluviimiseks, et viia kohalikud olud vastavusse teiste Euroopa riikidega ning sellega tugevdada tööstuse positsiooni ja anda positiivne panus riigi majandusse. „Meie teeme oma osa. Aga meil on vaja, et valitsus tagaks konkurentsivõimelise keskkonna, kus saame olla edukad,“ ütlesid Lahe ja Pärn.