21 algaja lapsevanema viga
Lapsevanemaks olemine võib olla tõesti raske. Hea uudis on aga see, et igal värskel vanemal on raske ning nad on tundnud enamvähem sama, mida sina praegu tunned. Asjad, mis on värskete vanemate puhul tavalised, on sellised:
1. Sa usud kõike, mida kuuled
Kui sa kuulaksid kõiki nõuandeid (tihti vastandlikke), mida sulle antakse, saad ühel hetkel närvivapustuse. Google pole alati sinu sõber. Mis puudutab aga heatahtlikke inimesi toidupoes, perekonda ja sõpru, tea, et hakkad peagi lapsekasvatusteemalistesse soovitustesse uppuma. Ära võta kõike kullana. Usalda oma instinkte ja kui kahtled, võta ühendust tõelise eksperdiga, näiteks lastearstiga.
2. Iga haigus viib sind paanikasse
Uute vanematega on tihtipeale kaks võimalust. Sa kas lähed endast totaalselt välja, kui beebi aevastab või võtad kuulda nende inimeste nõu, kes ütlevad, et miski sinu silmis nii õudne asi on tegelikult täiesti normaalne. Kui sinu pulss tõuseb ja kardad kõige hullemat, tuleta meelde, et beebid on tuhandeid aastaid ellu jäänud ilma modernse meditsiini abita. Seda palju räpasemates paikades, kui sinu kodu. Aga alati kui kahtled, pea nõu spetsialistiga.
3. Beebi otsaesine on kuum ja tunned ennast süüdi
Soovitus: beebisid pole just lihtne kraadida, kasuta spetsiaalselt beebidele mõeldud kraadiklaasi ja ära jäta teda palaviku korral mitte mingil juhul vedelikupuudusesse.
4. Sa kardad pidevalt, et unustad ta maha
Olgem ausad, enamik lapsevanemad on selles apsakas mingil hetkel süüdi ning seda vähemalt korra teinud. „Lapse turvatooli panemine ei tähenda, et oled lapse ka tegelikult autosse pannud, appi!”
5. Sa seisad „pritsimistsoonis”
Sa arvad, et seda saavad teha vaid poisid, kuid ka tüdrukud saavad sellega hakkama, ükskõik, kas oled teda parasjagu vannitamas või vahetad mähkmeid.
6. Jätad oma suhte tagaplaanile
Kuigi unetud ööd ja kakarallid võtavad pea kogu su aja, pead tegema kindlaks, et sina ja su kaaslane räägite ka millestki muust, kui pisikesest rõõmupallist. Pea meeles, et ühel päeval on see beebi täiskasvanu, aga teie kaks olete ka siis teineteisega rääkimise jaoks olemas.
7. Ostad mähkmeid hulgi
Jah, muidugi on hea, kui sul on suur mähkmevaru. Kuid laps kasvab vastsündinu mähkmetest välja umbes viie minutiga. Lisaks pole midagi hullemat, kui liiga väike mähe, mis ei hoia kinni, noh, mitte midagi.
8. Nõuad endalt liiga palju
Tõde on siin: sind lihtsalt ei ole piisavalt palju, et olla täiuslik ema (või isa). Kohe kindlasti pole sind piisavalt, et olla üheaegselt nii täiuslik ema kui ka Kuu Parim Töötaja. Milleski peab tegema kompromisse. Palu abi. Kõigega üksinda toimetulek pole reaalne. Ära ole endaga selle pärast liiga karm.
9. Võrdled oma last teistega
Kui suur sinu beebi on? Millal ta kõndima hakkas? Kas ta magab juba kogu öö kordagi ärkamata? Kui kõrvutad oma last teiste imikutega, ei pruugi ta sellest võrdlusest tšempionina väljuda. Reaalsus on see, et iga laps areneb erineval kiirusel ja moel. Võrdlused on lihtsalt järjekordne viis ennast hulluks ajada.
10. Tahad beebiga vaid ise tegeleda
Emadel on tihti raskusi oma vastsündinu jagamisega. Pärast seda, kui ta on olnud üheksa kuud ainult ema päralt, ongi teda üliraske lihtsalt kellegi teise kätesse usaldada. See tähendab ka, et ema ei maga pea kunagi. Kui pereliikmed tahavad aidata, anna neile see võimalus.
11. Sa ei võta lapsele kaasa nelja paari vahetusriideid
Seda juhtub. „Minu laps jõudis kord perearsti vastuvõtule nii, et tal oli jalas vaid mähe ning ümber tema keha mässitud minu mehe fliisjakk. Miks? Sest autos juhtus meil õnnetus, mille peategelasteks olid kõhulahtisus ja oksendamine,” räägib ema, kes teab, et kõike võib juhtuda. „Muidugi polnud meie mähkmekotis ühtki vahetusriiet. Minu mees puhastas lapse enne arstiaega meeste tualetis ära ja ütles, et see nägi lõpuks välja, nagu ruumist oleks sõda üle käinud. Teised mehed avasid ukse, et sisse minna, siis aga nägid, mis seal toimub, sulgesid ukse ja kõndisid minema.
12. Sa ei võta iseendale vahetusriideid kaasa
„Viisin oma poja kord raamatukogu mängutuppa. Ta istus mu süles ja suutis kuidagimoodi oma mähkmetest ja riietest läbi kakada,” räägib teine noor ema. „Ma olin sellega üleni koos. Üritasin raamatukogus vaikselt olla, ise samal ajal kakane. Ma läksin tualetti, võtsin seljast KÕIK oma riided, loputasin need kraanikausis puhtaks ja panin need MÄRJANA SELGA TAGASI. Kõndisin lapsega koju, endal märjad riided seljas ja naersin enda üle.”
13. Jääd koduseinte vahele passima
Kuigi alguses pole hea mõte oma last pisikuterohkesse rahvahulka viia, ei tähenda see, et peaksid kõik esimesed kuud kodus istuma. Veidi päikesevalgust annab D-vitamiini ja mõnus jalutuskäik lapsega tema uneajal eemaldab tunde, et oled kodus lõksus. 10-15 % naiste jaoks, kes sünnitusjärgse depressiooniga maadlevad, aitab sümptomeid leevendada õue minek ja kerge trenn.
14. Püüad igat väiksematki hetke meelde jätta ja kurvastad, kui see ei õnnestu
Emadel on niigi palju põhjust end süüdi tunda. Mida me ei vaja, on veel üks asi, mis paneb meid tundma, et me ei tee piisavalt. See on normaalne, kui sa pole iga päeva iga sekundit oma lapsega veetnud, vaadanud iga tema hingetõmmet ja silmapilgutust. Vahel vajad ka sina puhkehetke või lõunatamist sõbrannadega. Sa pole gaasivalude ja unetute ööde fänn? Ka see on normaalne, kui iga lapse faas sind elevile ei aja. Kuid tee palju ja palju ja siis veel rohkem temast pilte! Aga ära neid kõiki sotsiaalmeediasse üles riputa.
15. Eeldad, et kõik nutud tähendavad sama
Jah, vahel tähendab lapse nutt lihtsalt seda, et ta on väsinud või näljane. Kuid mõnikord tähendab see ka midagi hoopis hullemat ning see võtab aega, et nuttudel vahet teha. „Kui mu tütar oli 11 kuud vana, ärkas ta kord öösel üles hüsteerilise nutuga. Ta magas tihti halvasti, nii et kuigi nutt oli kõvem kui tavaliselt, püüdsin teda ilma tuld põlema panemata rahustada ja uuesti magama saada,” jagab kahe lapse ema oma lugu. „Kolm tundi hiljem ärkas ta taas karjudes üles. Kui ma tule põlema panin ja tema väikest jalakest märkasin, jättis mu süda löögi vahele. Teda oli öösel mingi putukas hammustanud ja ta jalg oli üleni paistes. Veetsime kogu järgneva päeva erakorralise meditsiini osakonnas. Mu süda oli murtud, et ma juba tema esimese nutu ajal tuld põlema ei pannud!”
16. Sa usaldad ujumismähkmete tugevust
Lähete ujuma? Pea meeles, et ujumismähkmed ei ole loodud raskekaalulisteks katastroofideks. Kui sinu laps peaks kloorivees ujumismähkmesse kakama, mine teda kohe kiirelt pesema. Lisaks on antud olukorras üsna võimatu diskreetseks jääda, sest ujumismähkmed siiski paljastavad, mis juhtunud on — seega kõik saavad teada, et su laps kakas basseinis.
17. Arvad, et jõuad kusagile ka õigeaegselt
Sul võttis tavaliselt 20 minutit aega, et hommikuti end valmis seada? Korruta see kahega. Ei, kolmega. Kui arvad, et suudad kodust lahkuda sama ajaga nagu siis, kui sul lapsi polnud, oled väga valel arvamusel. Sa jääd igale poole NII hiljaks!
18. Jätad vankris istuva selli rihmad kinnitamata
Kuigi ta ei suuda end veel vankrist välja upitada, ei tähenda see, et võid tema „turvavööd” kinnitamata jätta. „Me viisime oma poja loomaaeda, kui ta oli nelja kuune. Olime nii elevil,” räägib noor ema. „Võtsime ta turvahällist (mille olime kinnitanud vankri ratastele) välja, näitasime talle loomi ja panime ta kohe sinna tagasi (rihmasid kinnitamata). Mina mõtlesin siis, et oleks vahva vankrit suurema hooga lükata ja ise sellele järele joosta, et teda naerma ajada. Vanker sõitis aga otse ühele künkale otsa ja kukkus koos temaga ümber! Õnneks maandus poeg mähkmekoti peale. Temaga oli kõik hästi, aga mina läksin täielikult endast välja. Nüüd on ta alati kindlalt kinnitatud.”
19. Annad talle toitu, milleks ta veel valmis pole
Kui mu poeg oli umbes 11 kuud vana, sõi ta viinamarja (viga nr 1), mille koort ma polnud eemaldanud (viga 2) ja enne, kui see tema kurgust alla läks, jäi see kinni,” räägib noor ema Marla. „Ta öökis ja mina üritasin seda oma sõrmedega kätte saada (viga nr 3). Iga päev pärast seda — ta on nüüd 6-aastane — olen mõelnud, kuidas sel saatuslikul hetkel meie mõlema elud mu silme eest läbi jooksid.
20 Lased põngerjal otsustada, kus ta istub
Vahel sa lihtsalt pead alla andma. Aga veelkord: laste vankrite ja toolide rihmad on seal põhjusega. „Kuigi kõik ütlesid mulle, et hoiaksin last poes lastetoolis, keeldus mu poeg sinna istumast,” räägib linnas elav pereema. „Seega ma lasin tal ostukäru suures osas istuda, kui kord kodukaupu ostma läksime. Me ei olnud kuigi kaua liikvel olnud, kui poeg otsustas, et vankri ees olev lahtikäiv osa on üleliigne. Ükskõik, kui noor ema sa ka poleks, sa ei ole kunagi piisavalt kiire. Ta kukkus peaga vastu põrandat ja järgnes suur nutt (nii tema kui minu poolt). Samal ajal noomisid mind kõik möödakäijad, et ma poleks tohtinud lapsel käru suures osas istuda.”
21. Sa ei usalda oma kõhutunnet
Sina oled oma lapse lapsevanem. Sina tunned oma last kõigist inimestest kõige paremini. Peamine on see, et teeksid otsuseid vastavalt oma lapse vajadustele. Sügaval sisimas sa ju tead, mis sinu võsukesele parim on.
Allikas: goodhousekeeping.com
