Soojal ajal võiks mähkmeid kuluda palju vähem, sest tita pepu lausa ihkab värsket õhku. Nii väldid ka tülikat mähkmelöövet. Aastast titat on aga just suvel kõige parem mähkmetest võõrutada. Kui laps pissib püksi, on kerge riideid vahetada.
Kui väljas on vähemalt 18 kraadi sooja ja tuul ei tõmba, võib laps alates 6. elukuust olla mõne minuti kaupa õues täiesti paljalt. Nahale võib õhuvanne teha mitu korda päevas.
Palavaga ole siiski tähelepanelik. Kuna lapse termoregulatsioon pole esimesel eluaastal veel paigas, on ta kuuma suhtes tundlik. Katsu aeg-ajalt nahka lapse otsaesisel ja kaelal, et veenduda, kas ta pole higine.
Kui laps on higistanud, vii ta jahedamasse kohta ja vaheta riided. Kuna palavaga kaotab organism palju vedelikku, anna imikule rohkem vett juua.
Kui termomeeter näitab üle 28 kraadi, ei tasu tillukese titaga õue kippuda. Jälgi, et ka toas poleks liiga palav ja laps ei hakkaks higistama, vaid saaks ikka mõnusalt uinuda. Beebile sobiv õhk on 18–20 kraadi.
Tähtis teada: Suvel ei tohi katta vankrit kile ega talvekattega – laps võib kergesti üle kuumeneda. Last ei tohi jätta ka üksi autosse, kus ta võib saada kuumarabanduse.
2. Kuum päikesepai
Kui tita pole veel pooleaastaseks saanud, ei tasu kuuma päikest otse tema nahale lasta. Väikese lapse naha kaitsemehhanismid pole veel välja kujunenud ning tal võib kergesti tekkida päikesepõletus, eriti ninal, huultel ja kõrvadel. Hoia last vankris või varjus, päikese eest võib kaitsta ka sirm.
Alates 6. elukuust võid lasta beebil viibida päikese käes algul vaid kaks minutit ja pikendada päikesevannide kestust paari minuti kaupa kuni 20 minutini.
Ka suurem tita olgu päikese eest pigem varjus, sest lisaks põletuse ja ülekuumenemise ohule tekitab liigne ultraviolettkiirgus naha- ja silmahaigusi.
Juba beebile võid ette panna päikeseprillid, iseasi, kas need peas püsivad. Jälgi, et prillid oleksid lapsele parajad. Liiga väikeste klaaside korral pääseb kiirgus ikkagi silmadesse.
Otsese päikese käes ei tasu eriti olla keskpäeval (kl 11–15 vahel), kui ultraviolettkiirgus on kõige tugevam. Ka pilves ilmaga jõuab 90% päikesekiirgusest inimeseni. Mererannas suurendavad ohtu vesi ja liiv, mis päikesekiiri peegeldavad.
Tähtis teada: Last ei tohi jätta päikese kätte magama.
3. Värskendav suplus
Vastsündinut pese ikka koduvannis, milles on 37kraadine vesi. Mõnekuust titat võid juba natukeseks kasta ka väiksesse aiavanni.
Pooleaastane laps võib täiega nautida veemõnusid aiabasseinis. Vesi võiks seal olla hästi soe, vähemalt 29 kraadi, ja puhas. Korraks võid titat kasta ka jahedamasse veekogusse, kus on samuti puhas vesi.
Aastane tita saab hullata nii basseinis kui ka veekogus. Pärast mõnusat suplust õues kasta laps kodus üle puhta veega.
Tähtis teada: Last ei tohi vette ega veekogu äärde hetkekski üksi jätta.
4. Lahedad riided
Kuuma päikese eest kaitsevad lapse nahka kenasti rõivad. Kuid ära unusta, et tita riietus ei pea sooja ilma korral olema täiskasvanu omast paksem. Suvel on sobilikud õhukesed ja heledad rõivad. Nahale meeldivad eriti naturaalsest materjalist – puuvillasest, linasest või trikotaažist – riided, mis imavad hästi higi. Vastsündinu rõivad võivad olla pikkade varrukate ja säärtega ning peaksid lahedalt seljas istuma.
Õue tasub kaasa võtta vahetusriided, mida läheb tarvis siis, kui laps on higistanud. Samuti soojemad riided, mis ilma jahenedes talle peale panna.
Tähtis teada: Kindlasti peab laps kandma mütsi, mis kaitseb temperatuuri kõikumiste ja päikese eest. Kübar või nokkmüts pakub varju ka silmadele. Paeltega mütsi ei saa tita peast ära tõmmata.
5. Kaitsvad kreemid
Väiksele imikule pole päikesekaitsekreemi vaja, sest teda ei tohi otsese päikese kätte üldse viia. Kreemides sisalduvad kemikaalid imenduvad ka kergesti läbi õrna naha ja võivad tekitada terviseprobleeme, näiteks allergiat.
Suuremal tital määri 15–30 minutit enne päikese kätte minekut nägu (ka kõrvalestad ja nina), käed ja keha kreemiga, mille kaitsefaktor on vähemalt 15 (parem, kui oleks vähemalt 25). Kasuta lastele mõeldud kaitsekreemi ja ära unusta seda hiljem nahalt maha pesta.
Mõttekam on hakata tarvitama päikesekaitsekreeme siis, kui laps on saanud umbes aastaseks ega püsi enam varjus, vaid jookseb päikese kätte. Tähtis teada: Kreem kaitseb teatud aja jooksul nahka põletuse tekke eest, kuid ei kaitse nahavähki tekitava UVA-kiirguse eest. Mida kauem viibida päikese käes, seda rohkem saab nahk päikesekiirgust, sõltumata sellest, kas nahapõletusi tekib või mitte.
Allikas: lastearst Tiiu Reedik
Esmaabi
Kui lapse nahk on siiski päikese käes põlenud, tee nahale külma vee kompressi 15 minutit 3–4 korda päevas. Vahepeal määri nahka aaloed sisaldava või Burnshieldi geeliga või hapukoorega. Hoia last mõni päev päikesest eemal. Raske põletuse korral pöördu arsti poole.
Kui laps on üle kuumenenud (ta on rahutu, loid, kõrges palavikus, oksendab, kaotab teadvuse või tekivad krambid), anna talle juua mineraal- või soolavett. Mässi ta külma märja räti sisse ja vii jahedasse. Kutsu kohe kiirabi.
