Lapse maitse- ja toitumis­harjumused kujunevad välja kahe esimese eluaasta jooksul, seega tasuks mõelda tervislike harjumuste kujundamisele juba lisa­toiduga alustades. Pere sünergiat silmas pidades on hea, kui ema-isa leiavad vähemalt korra päevas võimaluse koos süüa, jagades lisaks toidule üksteisega ka oma päevamuljeid. Koos vanematega laua taga istudes õpib laps matkima ja osavamalt sööma. Lisaks arendavad ühised söömaajad tema sotsiaalseid oskusi.

Sama toit kõigile

Üheaastane laps võib süüa perega sama toitu, millesse pole lisatud kuigi palju soola ega suhkrut. Samas võib julgelt lisada erinevaid maitse­rohelisi ja magustoitude puhul vürtse. Toit tuleks tükeldada lapsele suupärasteks ampsu­deks, et ta saaks pala näppude vahele võtta ja suhu pista. Lisaks võib julgustada teda iseseisvalt väikese kahvli või lusikaga sööma.

Toitu ei tohi muuta preemiaks millegi eest ega ka mitte karistuseks.

Lapsele tuleks pakkuda eakohast tervislikku toitu, mida tema organism on valmis töötlema. Toiduportsjoni suurust oskab laps ise kõige paremini reguleerida. Seetõttu tasuks lasta tal endal otsustada, kui palju ta süüa soovib, ja mitte sundida teda iga hinna eest kõike lõpuni sööma. Samuti ei tohiks muuta toitu millegi eest preemiaks, aga ka mitte karistuseks.

Tark vanem harjutab last sööma rohkesti puu- ja köögivilju

Pakutavaid vilju tuleks varieerida ning valida need eri värvi, et beebi saaks rohkesti anti­oksüdante ja vitamiine. Teravilja puhul tasub igal juhul eelistada täisteraviljast tooteid – nii makaronide, putrude kui ka leiva puhul. Piima­toodetest on hea valida suure rasvasisaldusega tooteid, mis on maitsestamata ja ilma suhkruta.

Jogurtit ja kohupiima saab ise puuviljade ja marjadega maitsestada. Beebi lauale sobib kvaliteetne punane liha. Kala valides võiks eelistada – vähemalt esialgu – valge lihaga kalu. Regulaarselt tuleks beebile pakkuda kaunvilju, mis on suurepärased vitamiinide, mineraal- ja kiudainete ning valgu allikad.