Ära unusta, et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut.
Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapsel ei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanuses. Lisateavet leiad peatükist Mis annab põhjust muretsemiseks selle osa lõpus.

Kui sinu laps on noorem, siis beebi esimese elukuu kohta loe SIIT, teise elukuu kohta SIIT ja kolmanda elukuu kohta SIIT!

Neljas elukuu

KEELELINE ARENG

Me nägime, et kolme esimese elukuu jooksul saab vastsündinust täisväärtuslik suhtluspartner, kes annab edasi ja võtab vastu tähtsaid sotsiaalseid teateid. Järgneva kolme kuu jooksul astub ta sellel teel suuri samme edasi.
Sellel perioodil teeb laps, toetudes esimese kolme elukuu jooksul tekkinud oskustele ja sünnipärasele huvile inimeste vastu, algust ehtsa verbaalse keelekasutusega. Ehkki ta asub veel eelverbaalses staadiumis, näitavad mitmed äärmiselt tähtsad arengumärgid, et ta on teel oma imelise esimese sõna poole.
Sotsiaalses suhtluses märkame muutusi kahes väga olulises valdkonnas.

Esiteks saab alguse vastastikune vestlus, kus esinetakse kordamööda. Laps hakkab vastu häälitsema, kui temaga räägitakse, ja see tähendab juba vestlemist.

Teine muutus on seotud lapse kasvanud kontrolliga oma silmaliigutuste üle. Ta hakkab oma visuaalset ümbrust uurima, ta pilk püsib objektidel kauem ning jälgib kergemini liikuvaid objekte. Ta on juba veidi rohkem valmis keskendumiseks nendelesamadele objektidele, mis on hõivanud täiskasvanu tähelepanu.

Suurenenud kontroll pea ja silmalihaste üle võimaldab tal pead pöörata ja rääkija poole vaadata ning ta ilmutab kõne vastu üha elavamat huvi. Oma kasvavast huvist inimeste ja suhtlemise vastu annab ta sageli märku naeru ja naeratusega, nii spontaanselt kui ka teistele vastates. Ta naeratab isegi enda peegelpildile. Kui rääkija on vaateväljalt kadunud, hakkab ta teda pilguga otsima — ka siis, kui tegemist pole tuttava inimesega.
Ta hakkab tasapisi mõistma kõne eesmärki, näiteks tegema vahet tervitusel ja hoiatusel. Ta hakkab mõistma ka kõne tundetooni ja annab sellest oma reaktsiooniga märku. Vihased hääled hirmutavad teda, rahustavad hääled aga tekitavad rahulolutunde.
Häälitsemise areng jätkub. Ta hakkab lalisema, korrates peamiselt selliseid huulhäälikuid nagu p, b ja m.

Selles vanuses võimaldab suurenenud kontroll oma keha üle lapsel rääkija asukoha kindlaks määrata. Kui teda istudes toetada, suudab ta istuda sirge seljaga ja pead kogu aeg püsti hoida. Kõhuliasendis tõstab ta pead ja rindkeret.
Ta saab teadlikuks oma kätest ja hakkab oma näppudega mängima. Ta püüab teda huvitavaid esemeid kätte saada ning haarab võrust kinni, kui see talle kätte anda. Kui ta midagi käes hoiab, ei lase ta seda kergesti ära võtta.
Me teame juba, et laps mõistab vaateväljalt kadunud objekti olemasolu jätkumist. See tähendab suurt sammu intellektuaalses arengus.

TÄHELEPANU

Nagu öeldud, vaatab laps nüüd mõnikord samale poole kuhu emagi ning see on tähtis verstapost ühise tähelepanukeskme väljakujunemiseks. Hiljem, kui laps hakkab seostama sõnu nende tähendusega ja maailma tundma õppima, on see võime asendamatu.

On selgunud, et kui emad püüavad oma imikute tähelepanu teadlikult arendada, võib selle fakti alusel ennustada laste keelelist arengut kolmeteistkuuselt. Ühe huvitava uurimuse tulemused näitasid, et nendel neljakuustel imikutel, kelle emad olid teadlikud nende tähelepanu pinnalisusest, oli seitsmeteistkuuselt suurem sõnavara kui nendel lastel, kelle emad ei olnud oma neljakuuste laste tähelepanu vastavat omadust märganud. Põhjus on nähtavasti selles, et esimese rühma emad, teades oma laste raskusi tähelepanu keskendamisel, kasutasid kõnes rohkem kordusi.
Selles vanuses hakkab laps leidma mooduseid sinu mujale suunatud tähelepanu endale tõmbamiseks. Et sa teda märkaksid, teeb ta kehaga pingutust nõudvaid liigutusi, mida mõnikord saadab ka häälitsemine.

KUULAMINE

Tänu paranenud kontrollile oma lihaste üle võib laps nüüd helide allikat otsides igale poole vaadata. See on tähtis eeldus heli asukoha ja tekitaja väljaselgitamiseks. Nii hakkab laps üles ehitama oma teadmisi helide maailma kohta. Selles vanuses saab ta lisaks silmadele liigutada ka pead. Ta ilmutab häälte vastu elavat huvi ning kui ta rääkijat ei näe, teeb pingutust nõudvaid katseid teda leida. Tema huvi häälte vastu on sageli nii suur, et ta parema kuulamise huvides oma senise tegevuse katkestab.

Nagu öeldud, hakkab laps sel ajal esimest korda kuuldud kõnele tähendust andma ning erinevale hääletoonile erinevalt reageerima. Ta teab juba, et ema hääl võib väljendada nii rahulolu, hoiatust kui ka rahulolematust. Vihased hääled hirmutavad teda.
Näib, et laps hakkab kuulatama ja nautima ka enda häälitsusi. See on selge tagasiside oma erinevate keele ja huulte liigutuste abil tekitatud helidele.

Veel soovitusi, kuidas oma lapse arengule tema esimesel eluaastal kaasa aidata, vaata SIIT!
Allikas: Sally Ward ”Terane laps”, ilmunud Maalehe raamatusarjas “Tarkusepuu.”