Beebi regulaarne treening võib päästa lapse „moodsatest haigustest" nagu hüperaktiivsus ja allergiad

Emotsionaalselt stabiilsel lapsel ei väljendu hüperaktiivsust ega allergiaid, mis on psühhosomaatilised haigused. On teaduslikult tõestatud, et füüsiline liikumine vähendab emotsionaalseid pingeid, ärevust, stressi ja depressiooni.

Tihti hakkavad vanemad väikelastele treeninguid otsima siis, kui laps on kooliealine või vanem. Arvatakse, et mida iseseisvam on laps vanuseliselt, seda küpsem on ta hobitegevuse jaoks ja „nüüd oskab ta ise hobi valida”.

Tegelikult vajab laps motoorset liikumist juba beebina ning mida varem leiab lapsevanem, et liikumine on vajalik ja hea, seda iseseisvam ning rahulikum on beebi, väikelaps ning teismeline. Liikumine maandab nii lapse kui ema stressi ning järjepidev treening kasvatab sotsiaalsust ja enesekindlust ning lapse iseseisvust. Eduelamus, mis regulaarne liikumistrenn loob, on oluline osa terve isiksuse kujunemisel.

Julgustan lapsevanemaid juba beebide ning väikelastega liikumistunde võtma, sest mida varasemalt tekib lapses treeningharjumus, seda lihtsam ning loomulikum on edasises elus trenni tervisliku elustiili loomuliku osana võtta ja lasteaia- või koolipäeva jooksul tekkinud pinged liikumise kaudu endast välja elada. Beebikooli tunnid on mitmekülgselt kasulikud nii emale kui lapsele: ema treenib jõudu last tõsted ning suunates, laps saab turvaliselt ning mänguliselt emaga koos aega veeta ja omavahelist sidet tugevdada. Beebikoolis liikumisega alustanud laps on juba 2-aastaselt võimeline iseseisvaks treeninguks. Tantsutunnis oskab väikelaps iseseisvalt: tundi alustada ja lõpetada joone taga reas seistes, ringjoonel, rivis ja kolonnis liikuda, muusika järgi rütmis liikuda ning venitus- ja painutusharjutusi. Laps, kes veel rääkida ei oska, võib juba ilusti kahe aastaselt galopisammu ringi peal teha või muusikarütmis plaksu lüüa.

Üks õun, üks liikumistund ning vanemate hooliv tähelepanu hoiavad lapsed terved nii füüsiliselt kui vaimselt!