Laste joogainstruktor Kristel Paimla:
„Suuremate laste puhul alustan joogaga mängu, muinasjutu ja tantsu kaudu, tehes seda kõike erinevate loomade, lindude, asjade kuju võtmisega, sest lapse silmis on jooga mäng ja see peab olema tema jaoks lõbus! Beebiga saab peale pallil võimlemise ja ujumise teha ka näiteks joogast tuttavaid keha rulle, tasakaalustamaks tema ajupoolkerade arengut, ning kaasata teda samal ajal, kui ise tegelda kundalini jooga harjutuste ja mantratega. Oluline on, et harjutused toimuksid väikese inimese jaoks pehmelt ja sujuvalt.
Jooga kasu lastele? Esiteks õpib lapse keha, meel ja hing joogaharjutuste ajal koos toimima. Teiseks muutuvad lapsed tänu joogale avatumaks, julgemaks, loovamaks, tasakaalukamaks, hoolivamaks, õnnelikumaks; nad on füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt tervemad. Kolmandaks aitab jooga jääda lapsel kontakti iseendaga, ta julgeb olla siin tema ise ja käia kartmatult oma teed.“
Laste muusikatund
Merle Linda Kangur, muusikapedagoogika magistrant:
„Laps tajub maailma kõigi oma meeltega. Ta õpib ümbritsevat tundma järk-järgult. Mitmekülgse kunstilise kasvatusega saab süvendada laste emotsionaalset elu ja rikastada fantaasiat. Ameerika Ühendriikides on korraldatud eksperimente lapseootel emadega, kes on olnud nõus osalema katsetel musikaalsuse vallas. Ühe sellise eksperimendi käigus said lapseootel emad alates viiendast-kuuendast raseduskuust kuulata klassikalist ja romantilist muusikat – nende muusikastiilide parimate heliloojate parimaid teoseid kuni lapse sündimiseni. Muusikat kuulati iga päev ja emad pidid selle kohta ka päevikut pidama.
Eksperiment kestis edasi ka siis, kui lapsed olid sündinud. Järjepidevus väga hea muusika kuulamisel viis selleni, et lapsed, kelle emad olid katses osalenud, pidasid juba kaheaastaselt viisi ja oskasid iseseisvalt laulda päris keerukaid laule, mida sama vanad lapsed, keda võrdluseks võeti ja kelle emad ei osalenud eksperimendis, samal tasemel teha ei suutnud. Kui hiljem selgus, et laps on ka sünnipäraselt muusika alal võimekas ja andekas, võis ema ennast vaid õnnitleda, kuna aitas omalt poolt kõigega kaasa, et garanteerida oma järglasele võimalik tulevane „leivakott“.
Muusikaõpetus koosneb peale kuulamise veel laulmisest, liikumisest, pillimängust, tantsimisest, improvisatsioonist. Laps, kes on varakult kokku puutunud muusikaga ning muusikaõpetuse eri külgedega, õpib kergemini keeli, omandab teadmisi matemaatikas, oskusi kunstiõpetuses, käsitöös ja muudes loovust arendavates õppeainetes. Samuti rikastab muusika lapse tundeelu, empaatiavõimet, suhtlemisoskust. Muusikaõpetuses on selliseid komponente, mis teritavad lapse tähelepanuvõimet, arendavad tema koordinatsioonioskust ja valmistavad teda ette keerukamateks ülesanneteks koolis.“
Inglise keel
Kati Grüner, Helen Doron Early Englishi (HDEE) kooli õpetaja:
„Helen Doroni õppemeetod on mõeldud lastele ja noortele alates 3. elukuust kuni täiskasvanueani ning selle tehnika aluseks on kuulamine, kordamine ja positiivne juhendamine. Meetodi loomisel on toetutud teadlaste Johnsoni ja Newporti 1989. aastal tehtud inimaju-uuringule, millega tõestati aju kasvu ja toimimise mehhanismid. Nimelt kasvab inimese aju põhiliselt esimesel seitsmel eluaastal.
Helen Doroni õppemeetod ei alahinda täpse grammatika omandamise olulisust, kuid beebidega ei toimu see rutiinsete harjutuste abil. Õppeprotsessi käigus ei tõlgita sõnu ega väljendeid, vaid kogetakse neid eri tasanditel kõikide meeltega. Kuni 7. eluaastani talletuvad omandatud võõrkeeled emakeelega samasse ajupiirkonda. Pärast 7. eluaastat moodustavad õpitud keeled eraldi seisva neutraalse võrgu, mis nõuab eri keelte rääkimisel võrkudevahelist ümberlülitumist ja on seetõttu raskem. Sel põhjusel soovitataksegi alustada võõrkeele õppimisega emakeele kõrval nii vara kui võimalik.
Lisategurina arendab võõrkeele õppimine ka lapse aju ja parandab mälu. Beebid ja väikelapsed ei erista võõrkeeli, nad saavad alles hiljem teada, et omandatud keel on võõrkeel. Nad omandavad keele kõla, rütmi ja struktuuri enne, kui hakkavad rääkima. Keeleoskus on üks komplekssemaid oskusi ning selle omandamine täiskasvanuna võib olla küllalt vaevaline protsess.
Lapsele tundub see aga seevastu loomuliku, mängulise ja nauditava tegevusena. Õpitava keelega võimaldab pidevat kontakti hoida korrapärane CDde kuulamine. Sõltumata emakeelest on meetod sobiv kõigist rahvusest lastele.“
