„Oleksin kogu aeg üleval ega saaks rahulikult uinuda, kui laps minu kõrval on. Emili rapsib üsna palju ja pöörab voodis end tihti lausa ristipidi, seega ei ole mul kuigi mugav end tema ümber kerra tõmmata,“ selgitab Emili ema Karin Malken (32). Ühes voodis magamine ei tule tema sõnul kellelegi kasuks, kui päevased askeldused unevõla all kannatavad.

Peale omaenda sundasendi ja magamatusele pelgab noor ema, et ta võib läbi une beebit küünarnukiga toksata, talle peale keerata või jääb tita kogemata suisa padja alla. „Lapsel on oma voodis turvalisem,“ on Karin veendunud.

Kuna titavoodi asub vanematega ühes toas, ei pea naine lapse öist tissitamist ja mõneks ajaks kaissu võtmist kuigi suureks vaevaks. „Pärast söömist jääb ta üldjuhul kohe uuesti magama ja siis tōstan ta lihtsalt oma voodisse jälle tagasi,“ kirjeldab ta. „Kui teda ajab üles mõni muu põhjus, siis õnnestub teda ka ilma rinnata rahustada, lihtsalt panen talle käe seljale ja ümisen tuttavat laulujoru, kuni ta uuesti unne vajub.“ Emili ema arvates ei kannata laps seetõttu küll kuidagi lähedustunde puuduse all.

Jah!
Nellika Valderi (31) tütar Isabel (2) ei maganud esimesed poolteist aastat kordagi vanematest eraldi. Nüüd tudub ema juures ühekuune Emma. Nellika peab uneajal lapse kõrval olemist loomulikuks ja turvaliseks.

„Lisaks öisele mugavale imetamisele magab laps minu läheduses olles ka palju paremini, ei ole nii rahutu ega nihverda,“ loetleb naine koos magamise plusspunkte. Tema argumendiks on seegi, et nii ei põle ema ise läbi – jääb ära öine vooditevaheline jooksmine.

Nellika arvates pole ohtu, et ta lapsele kogemata peale keeraks, sest isegi sügavalt magades on tal alateadlikult lapse läheduse tunnetus nii tugev. „Olen vahel küll kaasat ettevaatlikkusele manitsenud, aga meie jaoks on lapse heaolu esmatähtis, seega ei ole meil sellel pinnal eriarvamusi tekkinud,“ tõdeb Nellika. Nende peres ei ole pidanud keegi selle olukorra tõttu kannatama.

Isabel magas vanematega ühes voodis poolteiseaastaseks saamiseni, täpselt nii kaua, kui ta öösiti rinnapiima sai. Olgugi et tal puudus eraldi magamise harjumus, läks üleminek üle ootuste hõlpsalt. Ta jäi oma voodisse magama kohe esimesest katsest igasuguste tõrgeteta. Nellika loodab, et ümberharjumine läheb sama lihtsalt ka teise tütrega, sest nii mõnus kui beebiga koos magamine ka pole, on see siiski ajutine nähtus.

Ämmaemand arvab
Ämmaemand ja OÜ Päikesetantsu imetamisnõustaja ja rasedate jooga juhendaja Ülle Lember rõhutab ema vahetu läheduse olulisust beebi esimesel eluaastal. Füüsilise lähedusega saavad lapsed tunde, et nad on hoitud ja kaitstud.

Koos magades tajub ema lapse hingamist ja teisi väikseid elumärke isegi läbi une. Paljud emad ärkavad kohe, kui lapse hingamisrütm muutub või esineb kahtlasi helisid või liigutusi. Enamasti selgub, et tegemist on asendivahetuse või läbi une tehtud liigutuste ja häältega – mõlemad võivad rahulikult edasi magada.

Esimesed pool aastat kaisus magamine on üks lihtsamaid viise emal välja puhata ja uute ülesannetega toime tulla. Imetamisel erituvad hormoonid soodustavad kiiremat uinumist ja peagi harjuvad emad kohe uuesti uinuma, kui on lapse rinnale pannud. „Seda võib endale lubada kahel põhjusel,“ sõnab Lember. „On uuritud koos lapsega magavate emade und ja selgub, et juba esimeste sünnijärgsete nädalate jooksul ema ja lapse unerütmid ühtlustuvad ning kujuneb välja ka ühine unes liikumise rütm. Pärast imemise lõpetamist pööravad lapsed alati rinnast eemale ja seega ka emast. Emad pööravad unes alati lapsest eemale. See tähendab, et pole vaja karta, et ema lapsele peale keeraks. Koos magades on emadel kergem lapse märguannete peale ärgata – nad on ka ise samal ajal kergema une rütmis.“

Koos magamine ei pea kõigile sobima, küll aga on oluline, et laps ei oleks emast liiga kaugel. „Mõnikord võib lapsel tõesti suur häda olla – algav haigus, allergiahoog või voodisse unustatud mänguasi võivad tekitada hingamistakistust. Teises toas olev ema ei pruugi seda kuulda,“ hoiatab Lember. „Mida suurem on vahemaa ema ja lapse vahel, seda raskem on emal märgata lapse vajadusi. Samuti on teada, et ema läheduses olles on lastel parem hingamisrütm, südametöö ja kehatemperatuur stabiilsed.“

Mõned lapsed uinuvad 4–5 kuu vanuselt oma voodis lihtsalt ega igatse kaissu, teised aga poeks igal võimalusel vanemate voodisse. Üle pooleaastast last võib proovida panna õhtul oma voodisse magama, aga ei maksa eeldada, et ta jääb sinna terveks ööks. „Juba siis on väga hästi, kui laps teeb esimese pikema ööune oma voodis ja vastu hommikut, kui äratused muutuvad sagedasemaks, kolib tagasi ema kaissu,“ arvab Lember. Oma voodisse ei ole mõtet hakata harjutama last, kes ärkab igal ööl 1,5–2 tunni tagant, näiteks hammaste tuleku ajal, tavaliselt 5–7 kuu vanuses. Enamasti ongi oma voodiga harjutamiseks sobiv aeg veidi hiljem, 9–11 kuu vanuses.

Kui koos magamine üldse ei sobi, võib beebivoodi panna ema voodi kõrvale, nii et ema ulataks öösel püsti tõusmata last puudutama ja tema heaolu kontrollima. Eriti mugav on, kui beebivoodi on ema voodiga samale kõrgusele reguleeritud ja emapoolne pikem külgvõre eemaldatud. See võimaldab emal öösel imetamise ajaks lapsele lähemale nihkuda. Nii on laps justkui ema kaisus, aga samas siiski oma voodis ja ülejäänud kolmest küljest kaitstud.

Kui kaua ühes voodis?
„Laps võib emaga samas voodis magada terve esimese eluaasta ja kauemgi,“ kinnitab Lember. „Millalgi teise eluaasta jooksul jääb öiseid ärkamisi vähemaks ja seejärel võiks mõelda ka lapse oma voodisse magama panekule.“ Selleks ajaks on laps ka juba nii suur, et suudab häälekalt isegi teisest toast oma võimalikest muredest märku anda.

Umbes kolmeaastane laps võiks kindlasti oma voodis magama hakata. Lapse oma „mina“ kujunemine nõuab teatavat eraldumist. „Laps vajab nüüd oma ruumi, oma mänguasju ja oma keskkonda – oma voodi või ka oma tuba sobivad selleks väga hästi. Piisab isegi tema oma nurgakesest. Kolmeaastase lapse mina-pilt ja arusaamine maailmast on juba nii hästi välja kujunenud, et oma toas magamine võib olla talle preemia, mitte hülgamine. Just nii tulebki seda esitleda,“ õpetab Lember.

Jälgi, et lapsega koos magamine oleks ohutu!
Laps magab selili.
Ka aastane laps ei vaja veel pea alla patja.
Voodis ei tohi olla mänguasju, raskeid tekke, üleliigseid patju ega muid esemeid.
Voodi pind on sile ja mitte liiga pehme.
Voodi küljel on piiraja, mis takistab lapsel üle ääre veeremast.
Vanemate vahel magades on lapse ja isa vahel piire, nt rullikeeratud tekk.
Suitsetajad, alkoholi, ravimite (eriti unerohu!) või narkootikumide mõju all olevad inimesed ei tohi imiku ega väikelapsega koos magada.

Koos magamise plussid
Ema ja laps õpivad sünkroonis magama.
Lapse vajadused rahuldatakse kiiremini.
Beebi öine uneaeg pikeneb.
Pärast öist ärkamist jääb laps kiiremini magama.
Julgustab rinnapiimaga toitmist, sest protseduur on mugavam.
Suurendab rinnapiima kogust, sest ema hormoonid erituvad paremini.
Aitab luua lähedust ja turvatunnet.

Koos magamise miinused
Kui ohtusnõudeid ei täideta, pole see lapsele turvaline.
Võimalikud hilisemad kohanemisprobleemid oma voodis.
Privaatsuse puudumisest tingitud pinged paarisuhtes.
Ema sundasend.