Esmaspäevases PEALINNA artiklis nentis Eesti Lastearstide Seltsi juhataja dr Ülle Einberg, et „lastele põhjustab pikemaajaline taimetoitlus tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik.“ Dr Einberg loetles suurel hulgal probleeme, mida tema hinnagul veganlus võib põhjustada.

Eesti Vegan Seltsi arendusjuht Kadri Sikk aga ütleb, et maalma suurim (üle 100 000 liikme) toitumisspetsialistide organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics (AND, Toitumise ja Dietoloogia Akadeemia) kinnitas eelmisel aastal taas oma seisukohta taimse toitumise osas, mille kohaselt asjatundlikult kavandatud vegantoitumine on sobilik igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas, eakatele ja sportlastele.

Mujal maailmas aktsepteeritud ja toetatud

Vegantoitumine on igas eluetapis heaks kiidetud paljudes riiklikes toitumissoovitustes, nt Suurbritannias, USA-s, Kanadas, Austraalias, aga ka Põhjamaades ja Soomes. Eesti Vegan Selts pöördus küsimusega, kas veganlus on lastele sobilik, ka Soome ja Rootsi lastearstide poole. 

Soome Lastearstide Seltsi presidendi, professor Raimo Voutilaise, ja peasekretäri MD PhD Panu Kiviranta sõnul toetavad Soome lastearstid kehtivaid riiklikke toitumissoovitusi, milles tunnistatakse veganlus sobilikuks ka lastega peredele. Et valitud toitumine oleks aga tervislik, tuleb nõu pidada kliinilise toitumisnõustajaga. Eeldusel, et järgitakse soovitusi, ei tohiks probleeme tekkida ning lapse arengut jälgitakse tervishoiuasutustes.

Rootsi Lastearstide Seltsi asepresidendi Anna-Karin Edstedt Bonamy sõnul järgivad ka Rootsi lastearstid riiklikke toitumissoovitusi. Soovitustest selgub, et liha mittesöömine pole probleemiks. Oluline on siiski jälgida, et loomsed toidud asendataks toitainerikaste taimsete toitudega. Veganlapsed peaksid võtma lisaks B12- ja D-vitamiini. Soovitatav on toitumise osas nõu pidada meditsiiniõega.

Nii Soome kui Rootsi toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade vastaval dokumendil, mis on aluseks ka eelmisel kuul ilmunud Eesti uuendatud soovitustele. Eesti toitumissoovitustes aga käsitletakse taimetoitlust kui enesepiiratud toitumist, mis viib pikemaajaliselt terviseprobleemideni. Võrreldes Põhjamaade toitumissoovitustega, on Eesti versioonis välja jäetud pea kõik taimetoitlusesse puutuv, ütleb Kadri Sikk.

Eestis ei käsitleta veganlus adekvaatselt

Riiklikud toitumissoovitused on oluline alusdokument, mis jõuab kõigi toitumise ja tervisega kokkupuutuvate spetsialistideni riigis. Kõik erialaspetsialistid lähtuvad taimetoitlusega kokkupuutumisel riiklikest toitumissoovitustest, mis paraku ei käsitle veganlust adekvaatselt ega aita veganeid nõustada, leiab Sikk.

"Teadmatusest valesti toitunud veganlaste sattumisel haiglasse ei ole probleem veganluses, vaid selles, et pered ei jõua adekvaatse toitumisinfoni ega saa selleks pöörduda ka spetsialisti poole, sest Eesti arstidel ja toitumisekspertidel pole enamasti vegantoitumise kohta piisavalt teadmisi. Selleks, et veganpered saaksid kvaliteetset arstiabi ja nõu, kuidas tervislikult lapsi kasvatada, peavad riiklikud toitumissoovitused andma suuniseid ka vegantoitumise kohta," ütleb ta.

Selles osas on Soome taas eeskujuks, nende toitumissoovitustes seisab: „Toidukultuur elab ja muutub koos ühiskondliku arenguga, mis peegeldub ka laste ja perede toitumises. Toitumisjuhendites arvestatakse perede mitmekülgsuse, kultuurilise tausta, väärtushinnangute, hoiakute, toiduvalmistamisoskuste ja toitumisalaste teadmistega ning võetakse peret kui tervikut.“ Seega arvestatakse Soomes erinevate toitumisviisidega ning antakse sellest lähtuvalt nõuandeid, mitte ei külvata alusetult hirmu ega ähvardata veganeid erinevate tervisehädadega.

Kadri Sikk loodab Eesti toitumissoovituste töögruppi kuuluvalt dr Einbergilt tuge alustamaks laiemat arutelu, kuidas ka Eestis veganperesid riiklikult toetada.