Ema suhe vastsündinuga
Ainult ema oskab ja suudab anda beebile seda, mida too vajab: emalikku hellust, armastust, tähelepanu ja hoolt. Ükskõik kui hooliv ei oleks beebi vastu keegi teine täiskasvanu, ei suuda ta luua sellist suhet nagu ema oma lapsega.
Ema pilk, näoilmed, puudutused, silitused, hääletoon ja isegi hingamisrütm annavad lapsele edasi armastust. Kuna laps alles hakkab sõnade tähendust tasapisi mõistma, siis on kõige tundlikum keel sõnatu.
Ka ema vajab lapse lähedust. Enamik emasid tunneb ennast beebiga koos olles rahuloleva ja õnnelikuna, lahusolek võib aga olla vaevav. Esimestel sünnijärgsetel päevadel, nädalatel ja kuudel on laps kõige abitum ning vajab kõige enam hoolt. Ema aitab tal sünniga kohaneda, pakub hellust ja tähelepanu ning hoolitseb tema vajaduste eest.
Samuti saab laps ema hella tähelepanu ja armastuse kaudu sõnumi iseenda kohta – ema hoiab mind, järelikult olen ma armas, kallis ja väärtuslik. Seeläbi teab laps, et teda armastatakse just sellisena, nagu ta on.
Teisalt saab laps sõnumi emahoolest ka selle kaudu, kuidas ema väärtustab iseennast. Pidevalt õnnetu ja väsinud ema annab oma armastusest hoopis teise sõnumi kui enamasti rahulolev ja tasakaalukas ema.
Seetõttu on juba lapseootusajal hea mõelda peale lapse eest hoolitsemise oskuste ka sellele, kuidas koos lapsega õnnelik olla. Teisele saab heaolu luua ennekõike see inimene, kes hoolib ka iseendast. Seega ära koorma ennast pärast lapse sündi argikohustustega, planeeri pigem vähem kui rohkem ning luba vahetevahel kas või tillukesi hetki, kus saad endale pühenduda.
Ema ja lapse suhe muutub tugevamaks, kui nad saavad koos olla. Seepärast, kui vähegi võimalik, hoolitse kohe sünnituse järel lapse eest ise. Paku vastsündinule lähedust ja hellust tema esimestest eluhetkedest peale. Hoia last pärast sündi paljalt oma naha vastas. Laps tunneb su keha soojust, sinu puudutusi ja lõhna. Lapsele on ainus armastuse keel sõnatu ja seesugune vahetu kehalise läheduse jätkumine nii sünnijärgselt kui ka edasistel kuudel on talle hell juhatus maailma, kuhu ta saabus.
Vastsündinu lõhnataju on väga erk ja ka ema lõhnatundlikkus on lapseootuskuude jooksul suurenenud. Kui ema ja last ei ole pärast sünnitust teineteisest eraldatud, suudab laps paar päeva pärast ilmaletulekut eristada oma ema teistest naistest.
Nii näiteks eelistab vastsündinu ema pesemata rinda, millel tunda rinnapiima lõhna, pestud rinnale. Lõhnatundlikkus on teravnenud ka äsjasünnitanud naistel. Emad suudavad lõhna järgi ära tunda oma lapse isegi siis, kui nad ei saa teda näha, puudutada ega ka mitte kuulda ehk teisi meeli peale lõhnataju abiks võtta. Isadest suudavad sedasama pärast mõnda aega lapsega koosolemist ligi pooled.
Juhul kui sul pole mingil põhjusel võimalik lapsega vahetult pärast sündi koos olla, keskendu ennekõike oma jõuvarude taastamisele. Nii suudad kiiremini lapse eest hoolt kanda ja talle tarvilikku hellust jagada. Kuigi lahusolek võib olla raske, püüa tunda rõõmu nendest hetkedest, mis veedate lapsega koos, mitte pidevalt nukrutseda aja pärast, mil peate olema lahus.
Ema esindab lapsele esialgu kogu maailma. Kui ema on hell, armastav ja hoidev, tundub lapsele, et maailm, kuhu ta sündis, on tore. Sinu suhe lapsega ei alanud pärast sündi, see on alguse saanud juba lapseootuse ajal. Rohke kehaline lähedus ja rinnaga toitmine toetavad ka sel juhul sinu ja lapse suhte edasist arengut. Usalda iseennast ja sa näed, et iga päevaga muutub su suhe lapsega tundlikumaks.
• Beebi ootab, et tema ebamugavusele leitakse kiiresti lahendus. Seetõttu ole valmis lapse vajadustele vastama kohe. Laps annab oma ebamugavusest märku nutu ja rahutusega. Kui lapse nutule kiirelt reageerida, kasvab tema usaldus nii vanema kui ka ümbritseva maailma vastu. Isegi siis, kui sa mõnikord lapse rahulolematuse põhjust valesti mõistad, näiteks pakud süüa, kuid laps soovis hoopis kehalist lähedust, edastab sinu tähelepanu hoolimist. Lapsed, kelle nutule reageerivad vanemad esimesel poolaastal kiiresti, nutavad teisel poolaastal järjest vähem. Peale selle õpivad need lapsed kasutama vanemate tähelepanu äratamiseks muid vahendeid, näiteks häälitsemist ja kopsimist.
• Rinnaga toitmine on beebile peale toiduvajaduse rahuldamise ka mõnus ja turvaline viis emaga suhelda. Lapse arenedes võid märgata, et söötmise ajal hakkab laps sinuga ka mängima häälitsuste, näoilmete, imemisrütmi ja liigutustega. Ema lähedus ja rinnaga toitmine mõjuvad lohutavalt ka mure korral.
• Ole oma lapse ligiduses ja võimalda talle rohkelt kehalist lähedust. Üsasisene maailm on olnud siiani tema ainus arengukeskkond ja ainuke kogemus sellest, milline on elu. Kuna lapse üsasisese elu ajal on ema keha pakkunud vahetut ja katkematut lähedust, siis tunnevad lapsed enamasti vajadust sellist suhet jätkata. Lapsed on targad ja oskavad oma soovidest järjekindlalt märku anda. Laps mitte ei naudi puudutust ja kehalist lähedust, vaid lausa vajab seda. Süles hoidmine ja hellitamine soodustab lapse füüsilist arengut, nii on näiteks süles tema lihased rohkem stimuleeritud. Ühtlasi pakub see emotsionaalset rahuldust nii emale kui ka lapsele.
