“Pidasin seda olukorda valeks,” räägib Saskia ema Irena Kruusmaa (28), kes abikaasa Tarmoga (28) arutledes jõudis ka võõrastamise põhjusteni.
• Lapsel ei tekkinud tunnet, et isa on “oma”, sest ta nägi teda liiga vähe.
• Isal puudus kindlus tütrega suhtlemisel, sest tal polnud ülevaadet ema-tütre tegemistest ega sellest, kuidas tita arenes.

“Oma rolli mängis kindlasti ka see, kui mina mehe iga vale liigutuse peale näägutama hakkasin,” tunnistab Irena.
Vanemad otsustasid midagi ette võtta. Praegu on isa see, kes Saskiat vannitab, temaga basseinis sulistab ja nädalalõpul õues jalutab. “Kui esimest korda juhtus, et pisike preili toast lahkuvale issile karjudes järele käputas, tegi see mind veidralt õnnelikuks. Varem oli ta niimoodi reageerinud vaid minu äraminekule,” räägib Irena.

Kiindumussuhe ühe inimesega

Beebi vajab oma esimesel eluaastal ühe armastava täiskasvanuga lähedast emotsionaalset sidet, mis pakub talle kindlust, meelerahu ja troosti. Lastepsühholoog Ave Orgulas ütleb, et selline suhe võib tekkida juba raseduse ajal, kui naine keskendub oma kõhutitale.

Uuringud on näidanud, et kui lapsel pole esimesel eluaastal lähedast suhet ühe täiskasvanuga, vaid tal on mitmeid hoidjaid, tunneb ta end ebakindlalt veel isegi kuueaastaselt. Esimese eluaasta kiindumussuhe paneb aluse baasturvalisusele, millest sõltub enesehinnang.

Tugeva enesehinnanguga laps julgeb edaspidi pesast välja lennata ja maailma avastada, sest ta usaldab teisi inimesi. Tal pole asjatuid hirme, ta pole kergelt haavatav ega pinguta liigselt, et teistele meeldida. Selline laps saab hakkama sõprussuhetes ja kollektiivis ning teab, et mure korral leiab lähedastelt alati abi.

Kiindumussuhte kujunemisel mängivad rolli:

• Toitmine. Kuna vastsündinu üheks põhivajaduseks on toit, siis vanem, kes teda rohkem toidab, saab talle tavaliselt ka lähedasemaks. Rinnapiimatoidul olev laps hoiab seetõttu tõenäoliselt rohkem ema poole.

• Turvatunne. Beebi teine suur vajadus on tunda end turvaliselt. Tita kiindub sellesse, kes hoiab teda soojas ja kuivana, aitab magama jääda ja valust vabaneda ning lohutab nutu ajal.
“Turvatunnet sisendab inimene, kes mure korral püüab mõistatada, milles on põhjus, ja oskab beebit aida­ta. Kes õpib last tundma, saab aru tema vajadustest ning sellest, mis lapsele meeldib ja mis mitte,” lisab Ave Orgulas.

Kiindumine teistesse

Kui algul eelistabki laps rohkem ühte vanemat, ei tasu teisel sellepärast kurvastada. Mõne aja pärast avastab tita, et on veel teisigi inimesi, kes temaga heatahtlikult suhtlevad.
Last võib paeluda näiteks isa teistsugune käitumine. Võib-olla oskab isa temaga vahvalt mängida, teda hästi hüpitada või vannitada. Suurt rõõmu võib tita tunda isaga olles juba sellepärast, et näeb teda harvemini.

Kui laps naudib isa seltskonda rohkem, ei tähenda see, et ta pole emasse kiindunud. Emal pole mõtet kade olla, vaid kasutada võimalust, et teha oma tegemisi ja puhata. “Väga palju on lapsi, kes pole üldse nõus ilma emata olema. Kui laps on päeval emaga ja õhtul rõõmsalt isaga, siis palju õnne!” ütleb Ave Orgulas.
Kui mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolivad, siis ühe vanema tugev eelistamine ajapikku tavaliselt lõpeb.

5 nippi, kuidas tekitada erilist suhet

1. Lohuta. Katsu oma beebit rahustada, kui ta on endast väljas. See ei pruugi õnnestuda kohe, kuid ära anna alla. Võta ta sülle ning ole ta vastu õrn ja armastav.

2. Toida. Toitmist saab paremini jagada ema-isa vahel siis, kui laps sööb kunsttoitu. Kuid ka rinnapiima on võimalik välja lüpsta ja isal seda pudelist titale anda.

3. Vaata silma. Laps tunneb ära su näo. Hea silmside teeb sind lähedasemaks.

4. Stimuleeri. Titale meeldib see, kes ajab teda naerma, hüpitab, masseerib, temaga mängib, võimleb jne.

5. Ole enesekindel. Arenda oma vanemaoskusi, et tunda end kindlamalt. Ebakindlus tekitab ärevust, mida tajub ka laps. See paneb ta instinktiivselt pöörduma teise lapsevanema poole. Ole optimistlik ja lõdvestunud, anna lapsele positiivset tagasisidet ning aegamööda hakkab laps tahtma rohkem olla ka sinu seltsis.