Päris depressioonini ei läinud asi õnneks välja, sest ma õnneks kuulasin õigel ajal oma ema, kes lõpuks ütles: mida sa piinad ennast ja last, anna piimasegu. Sealtmaalt algas meie paranemine. 

Kui sünnitamisjärgne hormoonidemöll vaibus, jõudis mulle kohale, et tõesti: laps on õnnelik, kui tal on vanemate lähedus ja kõht täis. Suva, kas see piim tuleb rinnast või pudelist. Lohutasin end ka sellega, et pudeli puhul saab laps ka isaga rohkem lähedust.

Aga see tunne on mul nii hästi meeles, kuidas kõik imetamisradikaalid (ai kui hea nimetus nende kohta!) mulle muudkui nähvasid, et ju sa ikka ei pingutanud piisavalt. KOHUTAV kogemus.

Räägi kaasa emmede jutustamiskohas Pere ja Kodu Facebookis