Kaks esimest hammast tulid Johanna Rebeccal (9 k) kuue ja poole kuuselt. Kuu aega hiljem algas aga tõeline möll, sest kikud riburada aina lõikusid. Nelja nädala jooksul ilmus suhu kuus valget iludust!

Vanemad said varsti aru, et kui tütar hakkas õhtul virisema ja öösel nutma, oli uus hammas tulekul. Lohutamine ja kaissu võtmine ei aidanud, sest laps oleks võinud jäädagi süles vehklema. Lõpuks andis ema alla ja võttis lapse rinna otsa.

Vahel õnnestus isa Janekil (27) Johannat kiireminigi rahustada. Ilmselt tüdruk mõistis, et isaga pole mõtet kaua kisada, sest emme tissi otsa tema abiga ei saa.

Uuesti hakkas hammas valu tegema siis, kui end reaalselt igemest välja surus. Lõikumine kestis päev-kaks ja tähendas tervele perele rasket aega, sest öösel puhata polnud eriti võimalik. “Kõige raskem oli see aga lapsele, sest tema ei saanud ennast väljendada,” ütleb Seily.

Johanna Rebecca ärkas nutuga tavaliselt öö keskel ja vastu hommikut, kui tal oli kergem uni ja ta valu rohkem tajus. “Olid rasked hetked, kui tundsin, et enam lihtsalt ei jõua. Kui see piir käes oli, läks aga korraks kergemaks, sain ühe öö paremini magada ja jaksasin jälle lapsega tegeleda.” Juhtus ka, et tütar magas terve öö rahulikult. “See oli nagu ime,” ohkab ema.

Geel ja valuvaigistid

Seily määris päeval lapse igemeid tuimastava geeliga, mille kasu on tal raske hinnata. Igatahes matsutas tüdruk geeli mõnuga ja tema tuju läks pärast igeme masseerimist paremaks. “Ilmselt see natuke aitas ja võib-olla viis ka tütre tähelepanu valult kõrvale. Ta sai jälle mängima hakata.”

Kuna olukord oli vahepeal päris hull, sest hambad tungisid siit-sealt üha välja, küsis Seily arstilt, kas ta võiks anda lapsele valuvaigistit. Kuigi netifoorumites mõned emad hurjutasid, et see on kergema vastupanu teed minek, julgustas arst ravimit andma, et tita ei peaks mõttetult valu kannatama.

Vanemad andsid algul rohtu öösel, siis aga taipasid, et kõige mõjusam oli õhtune manustamine. Kui laps sai paratsetamooli õhtul enne hamba tuleku algust, möödus ta öö tavaliselt rahulikumalt. Alati polnud aga abi rohustki.

“Edaspidi olen targem ja usaldan oma sisetunnet. Saime ju mehega aru, et laps ei nuta niisama ja tal on väga paha olla. Valuvaigistit ei taha ju naljapärast kasutada. Andsime seda, sest tütrel oli nii valus,” räägib Seily.

Praegu pole Johanna Rebeccal küll pool kuud hambaid ilmunud, kuid ema on märganud, et öösiti on laps rahutum. “Vaatan juba suhu, et kas tõesti tulevad jälle?! Ta võib aga öösel väherda ka kiire arengu tõttu. Alles ta õppis istuma, nüüd tahab juba kõndima hakata,” naerab Seily. “Igal juhul loodan, et järgmised hambad tulevad rahulikumalt.”

Erinev lõikumine

“Hammaste tulekuga kaasnevad vaevused on väga individuaalsed,” nendib Tartu stomatoloogiakliiniku arst-õppejõud Riina Runnel. “Ühel lapsel märgatakse hammast juhuslikult, teistel kaasneb tugev kihelus ja valu.”

Enamasti annab peatsest hammaste tulekust märku suurenenud süljehulk. Laps võib olla rahutu, nutta palju ja hõõruda igemeid. Võib esineda ka palavikku ja kõhulahtisust.

Hammaste tulek iseenesest aga palavikku ei põhjusta. Pigem langeb hammaste lõikumine kokku lapse intensiivse kasvuga ning sel ajal on organism nõrgem ja nakkustele vastuvõtlikum.

Kikude puhastamine

Kui beebil on esimene hammas suus, tuleks seda kohe ka puhastama hakata. “Algul on see rohkem mäng, et laps harjuks suhu pandava esemega. Tähtis ei ole niivõrd hamba puhtaks saamine, kuivõrd pesemisharjumuse tekitamine,” ütleb dr Runnel.

Kasutada võib näpu otsa pandavat kummist puhastajat või harja või laste hambaharja, millel on lühike harjaosa ja pehmed harjased. Kuna aastane tita tahab ise tegutseda, oleks hea jämedam, libisemiskindel käepide.

Alla kahe-kolmeaastastele lastele pole hambapastat vaja. Pastat võib kasutama hakata siis, kui laps oskab selle välja sülitada. Hambaid peab puhastama kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam süüa ega peale vee ja rinnapiima midagi juua.

Toit ja jook

Hammaste tervist mõjutab otseselt see, mida tita sööb ja joob. Kõige parem jook on titale puhas vesi. See on hammastele täiesti ohutu ja ainult seda võib anda ka öösel. Kui pakkuda öösel lapsele pudelist magusat jooki või piima, tekitab see lutipudelikaariest. Öösel eritub vähem sülge ja magus jääb eriti kauaks hammaste pinnale.

Piimasuhkur võib põhjustada lastel hambaaukude teket, kui imetamist jätkatakse ka teisel eluaastal (eriti öösiti) või kui piimapudel antakse uneajaks voodisse.

10–12kuune laps võiks olla harjunud tahke tükilise toiduga. Närimiseks on eriti head puu- ja juurviljad, mis masseerivad igemeid ning stimuleerivad sülje eritumist ja hammaste lõikumist.

Kaariese teket soodustavad eeskätt magusad, süsivesikuid sisaldavad söögid-joogid. Mida kauem on selline toit hammastega kontaktis, seda kauem kestab happerünnak. Hammaste külge jäävad kauaks küpsised, krõpsud, kummikommid jt pudruseks muutuvad ja kleepuvad näksid.

Kaariese tekkel mängib rolli ka toidukordade arv. Sülg suudab happerünnaku neutraliseerida, kui päevas pole üle viie toidukorra. Maiustamise ja mahlade joomise võiks sättida põhitoidukordadega ühele ajale, siis on toidukordade arv väiksem ja kaariese tekke võimalus napim.

Kõige kergemini kahjustub äsja suhu lõikunud hammas, mille email ei ole veel lõplikku tugevust saavutanud. Mida hilisemaks maiustuste andmist edasi lükata, seda vastupidavamaks hambaemail muutub.

Arsti juurde

Juba tita esimese eluaasta jooksul võiks külastada ka hambaarsti. “Ei ole kuulnud ühtki hambaarsti kurtmas, et lastega käiakse liiga tihti. Pigem vastupidi – esimene visiit kipub nihkuma aega, mil probleemid on juba tekkinud, ja halvemal juhul jääb kõigile sellest külastusest halb mälestus,” räägib Riina Runnel.

Hambaarsti juurde tasuks minna selleks, et probleeme ennetada, tutvuda arstiga ja ennast arstile tutvustada. “Päris pisikeste lastega ei pea isegi ravitooli istuma. Piisab, kui laps vanema süles laseb hambaid ja suud vaadata. Arst saab prognoosida võimalikke tulevasi probleeme ja ütelda, kui sagedasti tuleks edaspidi hambaid kontrollida.”

MIS LEEVENDAB VALU?

Närimisrõngad ja massaaž

Abi on igasugustest igemeid masseerivatest vahenditest, näiteks pehmest kummist närimisrõngast, ja igemete masseerimisest näpuga.

Apteegis müüakse vedelikuga täidetud rõngaid, mida saab jahutada külmkapis ning mille närimine vähendab samuti igemete turset, valu ja kihelust.

Kõik see aitab rohkem siis, kui hammas pole veel suus nähtav, vaid rajab endale teed läbi lõualuu. Kui hammas on väga igeme lähedal, võib masseerimine olla hoopis valulik ja seda pole mõtet teha. Pigem aitab siis pehmem toit ja jahe jook.

Geelid

Apteegist saab lidokaiini sisaldavat geeli, mis on valu vaigistava toimega. Selle mõju ulatub aga vaid 1–2 mm sügavusele limaskesta pinnast ega kesta enam kui 5–10 minutit. Seetõttu on tuimastavat geeli mõttekas kasutada vaid vahetult enne söömist või valuhoo korral.

20 VALGET ILUDUST

• Ajutiste ehk piimahammaste algmed tekivad lootel juba 6. rasedusnädalal.
• Normaalseks loetakse esimeste piimahammaste suhu tulekut umbes 6. elukuul, see võib kõikuda 4.–10. kuuni.
• Varasem või hilisem hammaste suhu lõikumine võib olla märk mõnest haigusest ja vajaks konsulteerimist kas pere- või hambaarstiga.
• Kõigepealt ilmuvad enamasti nähtavale esimesed alumised lõikehambad.
• Aastaseks saanud lapsel võiksid suus olla kõik lõikehambad: neli üleval ja neli all.
• Siiski on hammaste lõikumine väga erinev, sõltudes lapse üldisest arengust ja geneetikast. Tähtis on jälgida, et hambad tuleksid suhu paarikaupa.
• Kokku tuleb piimahambaid suhu 20, neist 10 üles ja 10 alla.

Allikas: dr Riina Runnel