Hambaid rikub liiga sage toitmine
Imikueas kujunema hakkav kaaries väljendub alles mõne aasta pärast, kui me 2–3aastase lapse suus avastame kenade valgete piimahammaste asemel mustad köndid. Mõnikord arvavad emad, et laps murdis piimahambad, tegelikult on aga hambad haiguse tõttu lagunenud. 10 aastat tagasi tehtud uuringu järgi esines kaariest kuni 20% lastest, aga tundub, et see protsent on praegu veelgi suurem.
Nõuandeid jagab lastestomatoloog Jana Olak:
Esimene reegel. Et lapse hambad oleksid terved, tuleb korrastada tema söömisrežiim selleks ajaks, kui esimesed hambad lõikuvad ehk kui ta saab umbes pooleaastaseks. Päevastel söögikordadel peaks olema paar tundi vahet, väga hea oleks näiteks kolmetunnine söögivahe. Ka tasuks harjutada, et laps öösiti ei sööks, vaid jooks ainult vett.
Tänapäeva emad valivad lapse toitu väga teadlikult ja püüavad anda talle parimat. Kindlasti on rinnapiim lapsele parim toit. Hambaarstina aga lisan kohe juurde – last ei tohiks hoida rinnal nii palju, kui ta soovib. Kui laps magab ema kõrval, saab iga kord nutma hakates tissi suhu ja jääb niimoodi kohe jälle magama, siis koguneb piimasuhkrut terve öö tema hammastele. Samas ei eritu magamise ajal piisavalt sülge, et see suudaks hambaid puhastada. Öisest toitmisest loobumine tuleb harjutamisega. Hiljemalt aastane laps peaks suutma magada terve öö ilma söömata. Kui laps soovib öösel juua, tuleks pakkuda puhast vett, kindlasti mitte näiteks mahla või jogurtit.
Praktika põhjal võin kahjuks kinnitada, et rinnapiimalapsel võivad hambad olla sama katki kui pudelipiimalapsel. Küsimus ei ole selles, mida laps sööb, vaid kui sageli ja millal. Hambaarst ja toitumisspetsialist vaatavad siin asjale mõneti erinevalt. Hambaarsti seisukohast ei ole näiteks vahet, kas laps joob poemahla või tervislikku kodumahla, sest mõlemas sisalduvad intensiivselt hammastele mõjuvad happed ja suhkur. Igasugust mahla peaks lapsele pakkuma toidu kõrvale, mitte niisama joogiks, ja kindlasti mitte öise ärkamise ajal, kui mahlas sisalduvad suhkrud ja happed jäävad mitmeks tunniks tema hammastele intensiivselt mõjuma.
Teine reegel. Regulaarselt puhastada lapse hambaid sellest päevast alates, kui kaks esimest tillukest on suhu ilmunud. Võib kasutada beebide hambaharja või ema näpu otsa pandavat harja, aga saab puhastada ka lihtsalt marlitükiga. Esialgu võib puhastada veega, aga apteekides on müügil ka beebide hambapastasid, mida laps tohib alla neelata. Sellised pastad sisaldavad kaltsiumiühendeid ja süljefermente, mis aitavad vähendada mikroobide hulka suus. Loputusvett vähemalt osaliselt välja sülitama õpivad lapsed umbes 3. eluaasta lõpuks. Missugust pastat väikelapseeas kasutada, seda tasuks arutada oma hambaarstiga, sest Eestis on eri piirkondades joogivee fluorisisaldus mitu korda erinev.
Ideaalis võiks puhastada hambaid kaks korda päevas ja püüda saavutada, et laps läheks magama „pestud“ hammastega.
Kolmas reegel. Hoida selle eest, et lapse suhu ei satuks mikroobe täiskasvanu suust. Tänapäeval on õnneks vähe emasid, kes maha kukkunud lutti omaenda suus puhastavad. Ent tagajärg on sama, kui ema maitseb lapse toitu esimesena ja tõstab siis lapsele suutäie sellesama lusikaga – laps ongi saanud endale ema igemehaiguste ja kaariese tekitajad. Kõige kurjem mikroob streptokokk, mida ei tohiks lapsel kuni 3. eluaastani suus olla, satub sinna kõige sagedamini just ühiste toidunõude kaudu.“