Esimest korda peaks beebi rinda saama võimalikult vara, kindlasti esimesel sünnijärgsel tunnil. Tavaliselt on terved vastsündinud esimese kahe elutunni jooksul ärkvel ja imetamine õnnestub hästi. 98% naistest on võimelised oma lapsi imetama. Tita on ema läheduses rahulikum ja tema sünnijärgne kaalulangus jääb väiksemaks. Lapse raskus ema kõhul soodustab ka platsenta väljutamist.
Kui mingil põhjusel ei saa last kohe rinnale panna, peaks imetamist alustama esimesel võimalusel, kui probleemid on taandunud. Hilisem alustamine võib nõuda suuremat pühendumist, sest lisatoitu saanud laps võib vajada rohkem aega, et rinna imemisega harjuda.
Kui laps ise rinnast imeda ei saa, peaks rinda lüpsma regulaarselt ja tihti, et tagada piisav stimulatsioon. Lisatoidu andmise vajadusel tuleks vältida pudeli kasutamist, mis segab lapsel õiget rinnaimemise tehnikat õppida. Kui õigel ajal sündinud terve tita imeb aktiivselt rinda, kohaneb ta esimese kolme päeva jooksul sellega kenasti.
Kuidas titat imetada?
Vahetult pärast sünnitust on kõige mugavam imetada lamades. Selleks lama küljel ning säti padi pea ja õla vahele – nii on õlavööde lõdvestatud ja pea toetatud. Jalad peaksid olema põlvedest kõverdatud. Kui algul on raske käega last toetada, võid panna talle selja taha kokkurullitud käteräti või teki.
Imetada võid ka istudes, kuid selg peaks olema hästi toetatud ja sirge. Mugav on tugitool, kus saad küünarnuki panna nii, et lapse raskus ei lange kogu imetamise ajal käele. Vahel on abi ka sellest, kui asetada põlvedele padi, et laps oleks rinna suhtes loomulikul kõrgusel.
Õige imemisvõte
Imedes on lapse kõht vastu ema kõhtu, pea ja keha ühel joonel. Enne rinna haaramist asuvad lapse nina ja nibu vastastikku. Kui laps avab suu, lähenda ta oma rinnale.
• Imedes on lapse alahuul välja pööratud, lõug puudutab rinda.
• Imiku suus on lisaks nibule ka suur “suutäis” nibu ümbrust. Ülal on nibuvälja näha rohkem kui allpool.
• Lapse põsed on pruntis, imemisel ei teki põskedesse lohukesi.
Kasulik ternespiim
Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel on rinnas ternespiim, mis on erilise koostisega ja vastab just lapse kohanemisvajadustele. Ternespiima välimus võib olla erinev: kas paks oranžika värvusega või kleepuv ja läbipaistev. See on lapsele parim esimene toit.
Ternespiim on asendamatu, sest sisaldab vähemalt viis korda rohkem antikehi kui hilisem emapiim, ning see on vajalik lapse soolestiku ettevalmistamiseks ja nakkuste ärahoidmiseks.
Ka imetamist õpitakse
Imetamise õppimine võib aega võtta nii emal kui ka lapsel. Esimese 24 tunni jooksul on normaalne, kui kindlat söömise rütmi veel ei kujune ja laps saab süüa sel ajal, kui ta küsib (umbes 4–6 korda ööpäevas).
Kunsttoidu pakkumisega ei tasu kiirustada ka siis, kui lapse kaal hakkab langema. 24 tunni vanuses on imiku viieprotsendiline kaalulangus täiesti normaalne, kuid alates teisest elupäevast peaks juba kindlasti jälgima, et laps saaks rinda vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Normaalne on toita last nii sageli, kui ta soovib. Kui laps on ka teisel päeval unine ega ärka piisavalt tihti, et ise süüa, tuleb teda päeval äratada ja toitmise ajal ergutada.
Ka 12 imetamist teisel-kolmandal päeval ei pruugi tekitada rindadele probleeme (lõhed jm), kui laps imeb alati õige tehnikaga. Kui nibudele on siiski tekkinud lõhed või kui imetamine on piinavalt valus, tasub pöörduda kohe ämmaemanda poole, kes kontrollib veel kord lapse imemist. Nibukaitsete kasutamine ilma põhjuseta ei ole soovitatav, kuid probleemide korral ei tasu abivahendeid karta.
Kaalulanguse normaalne kulg
Kokku võib lapse kaal langeda kolmandaks elupäevaks kuni 10%, kuid pärast seda peab kaal hakkama tõusma. Kahenädalane laps peaks olema juba taas oma sünnikaalus.
Ka piimakogus kasvab naistel tavaliselt märgatavalt umbes kolmandal sünnitusjärgsel päeval. Sage õige võttega imetamine esimestel päevadel hoiab ära lapse liigse kaalulanguse, aitab tal vabaneda esmasroojast ehk mekooniumist ja hoiab niiviisi last ülemäärase kollasuse eest.
Esimene kaka
Esimestel päevadel on lapse kaka musta värvi ja pissi kogus suhteliselt väike. Kui alates kolmandast päevast suurenevad pissimise sagedus ja uriini kogus ning väljaheide muutub umbes seitsmendaks päevaks kollaseks ja vedelaks, on lapse söömisega tõenäoliselt kõik korras.
Igas Eesti sünnitusmajas on tööl ämmaemandad ja arstid, kes oskavad sind aidata.
Ema ja lapse nahk-naha-kontakt 1,5–2 tundi pärast sündi on hea, sest...
• Tänu sellele on vastsündinu kohanemine üsavälise eluga kergem.
• Nii ei pea ravima hädasid-haigusi, mida võib vastsündinule vale hooldusega tekitada, nagu kohanemishäired, rinnaga toitmise probleemid, jahtumine, madal veresuhkru tase, “paks veri”, nakkused jne.
• Lapse bilirubiini ainevahetus paraneb ja liigset kollasust on vähem.
• Emal esineb vähem sünnitusjärgset stressi.Emad on rahulikumad, hoiavad last rohkem enda juures ja võtavad titat rohkem sülle.
• Sünnitusjärgne valu ununeb kiiremini. Emad taluvad paremini haavade õmblemist ja unustavad väsimuse.
• Lapse ja ema vahele tekib tugev side esimestest eluminutitest alates.
• Ema-lapse suhted kujunevad paremaks kogu eluks.
• Rinnaga toita on kergem.
• Imetamisperiood on pikem.
Krooks välja!
Kuna koos piimaga satub lapse makku ka õhku, mis põhjustab ebamugavustunnet, tuleb aidata lapsel sellest vabaneda. Selleks tõsta beebi pärast söötmist püstisesse asendisse. Mugav on hoida last näoga enda poole või panna ta enda õlale lamama, toetades tema selga ja pead.
Mõnel lapsel väljub õhk kohe, mõnel kulub selleks kuni 20 minutit. Koos õhuga tuleb sageli välja ka piima. Tavaliselt on selle kogus siiski väike ja muretseda pole vaja.
Söömisega seotud probleemidele viitavad...
• Harvad toitmiskorrad. Laps peab saama rinda kaheksa korda ööpäevas või sagedamini.
• Valu imetamise ajal, mis ei taandu esimeste sekunditega (osutab lapse valele imemistehnikale).
• Lapse uriin on kolmandal-neljandal päeval veel kollane ja mähkmel nähtav. Pissimine on harvem kui 6–8 korda ööpäevas.
• Tita ei kaka esimesel elukuul iga päev.
• Laps on väga unine, ei ärka ise söömiseks ja jääb rinnal kiiresti magama.
• Beebi kaal ei hakka alates kolmandast-neljandast elupäevast tõusma umbes
20 grammi ööpäevas.
Leevendust piimapaisule
Teisest kuni kuuendast päevast alates tulvab emal rinda piim ja võib tekkida piimapais. Piimapaisu ajal on rinnad suured, kõvad ja hellad, vahel ka kuumad ja punetavad.
Kuidas ennast aidata?
• Sööda last iga pooleteise või kahe tunni tagant.
• Rinna soojendamine enne imetamise algust aitab piimal paremini voolata.
• Piimapaisu ajal imeta mõlemast rinnast, et need pehmeneksid. Kui rinnad jäävad ikka kõvaks, võid pakitsustunde vähendamiseks piima välja lüpsta. Seda siiski nii vähe kui võimalik, sest lüpsmine ergutab piima teket.
• Pärast imetamist pane rinnale 10 minutiks midagi külma, mis vähendab turset ja valu. Näiteks külmkapist võetud kapsaleht sobib hästi.
• Kanna mugavat toetavat rinnahoidjat.
• Kui sa ei saa mingil põhjusel imetada, lüpsa piim välja. Rinda tühjenda käe või pumbaga sama sageli, kui laps peaks imema, s.t päeval paaritunniste vahedega mõlemat rinda
20 minutit.
• Tugeva valu korral kasuta valuvaigisteid.
Naiste loomulik võime oma last rinnaga toita vajab palju toetust, sest eriti imetamise algul on see protsess väga haavatav.
2011. aasta lõpul loodi sotsiaalministeeriumi juurde uus nõuandev organ: Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee. Komiteesse valisid oma esindajad Eesti Lastearstide Selts (Reet Raukas), Eesti Õdede Liit (Marina Koroljova), Eesti Perearstide Selts (Aili Tabri), Eesti Perinatoloogia Selts (Silja Staalfeldt-Rahumägi), Beebisõbraliku haigla initsiatiiv (Ada Vahtrik), Eesti Ämmaemandate Ühing (Made Bambus), Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (Ülle Lember), UNICEF (Toomas Palu), Riigikogu sotsiaalkomisjon (Reet Roos) ja sotsiaalministeerium (Tiina Parmasto). Komitee esimeheks valiti kauaaegne laste ja emade tervise eest seisja, lastearst Adik Levin. Plaanis on ühitada spetsialistide nõuandeid, ohjata kunsttoidu reklaami ja palju muud.
