Kristi Hõrrak (32), kes sai oma esimese lapse ootamatu keisrilõike abil, tahtis beebit imetada. Kuidas ta ei üritanud, see aga ei õnnestunud. Richard lihtsalt ei võtnud rinda. Kui meditsiiniõed aitasid, siis poiss veidi nosis tissi, kuid seda oli ilmselgelt vähe, ja nii tuli talle juba sünnitusmajas kunsttoitu juurde anda. Ka kodus ei muutunud olukord paremaks. Kristi sai rinna poja suhu vaid üksikutel kordadel. Seis oli päris muserdav.

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand ja imetamisnõustaja Ada Vahtrik räägib, millised on probleemide võimalikud põhjused ja lahendused.

Milles asi? Lapsed õpivad sööma erinevalt: mõnel tuleb kõik kohe õigesti välja, mõni vajab õppimiseks paar-kolm nädalat aega. Olukorda mõjutavaid asjaolusid on mitmeid ja seepärast võib igal üksikul juhul põhjust vaid oletada.
Richard pidi siia ilma sündima keisri­lõikega. Operatsioon on emale tihti ootamatu, selle vajadus selgub alles sünnituse käigus. Lõikusele järgneb taastumisperiood, mil haav paraneb ja kimbutada võivad valud. Tihti lisavad meelehärmi purunenud ootused, mistõttu läheb emal kohanemiseks aega. Ka laps võib kohaneda kauem kui ta­valise sünnituse järel.

Vahel läheb tital aega, et leppida ema rinna kujuga. Samuti võib oma mõju olla lapse sünnikaalul ja -ajal ning sellel, kui ruttu sai ta pärast sündi rinnale.

Mida teha? Kõige sagedasem ebapiisava kaaluiibe põhjus on harv imetamine. Laps peaks küsima rinda ja sööma tõhusalt vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Harvemad toidukorrad väljenduvad üldjuhul ebapiisavas iibes. See tekitab emas tunde, et piima ei jätku.

Esimesel kuul tuleks alati enne lisatoidule mõtlemist endale selgeks teha, mitu korda laps tegelikult süüa saab. Selleks on kõige kergem mõnel päeval üles kirjutada toitmise algusajad. Nii on info must-valgelt olemas ning näha on pikemad une- või õuetunnid, mis tihedamat toitmist takistavad. Kui selgub, et laps magab päeviti pikalt, peaks teda vahepeal äratama. Öö vältel peaks laps sööma vähemalt üks kord, kuid kokku peab ööpäevas olema vähemalt kaheksa toidukorda.

Teine rinnalapse kehva kasvu ja ka rahutuse põhjus on vähetõhus imemine. Laps võib küll kaksteist korda või enamgi rinda küsida, kuid jääb mõne minuti pärast unelema ega söö kõhtu täis. Tähtis on hoolitseda selle eest, et laps imeks aktiivselt vähemalt 10–15 minutit järjest. Selleks tuleb imetamise ajal masseerida tema selga, käsi või jalgu. Aktiivne laps sööb paremini ja kasvab hästi ning mõne aja pärast pole teda enam ergutada vaja.
Emal on tähtis leida söötmisajaks mugav ja pingevaba asend. Kui last on tarvis rohkem jälgida, sobib paremini istuv asend. Nii näeb ema täpselt, mida laps teeb, ja saab teda vajadusel innustada.

2. Kas rinnapiima napib?

Kätlin Takki (22) poeg Patrick Gregori sõi kuu aega rinnapiima väga tublilt, ent siis tekkisid probleemid. Tita imes natuke tissi, misjärel hakkas vingerdama ja nutma. Lähedased ütlesid Kätlinile, et ilmselt nutab ta sellepärast, et ei saa kõhtu täis. “Äkki on rinnas piima liiga vähe?” mõtles ka noor ema. Et laps nälga ei jääks, andis Kätlin talle kunsttoitu juurde.

Milles asi? Ka rinnapiimal hästi kasvavate laste imemiskäitumine võib 2.–3. elukuul muutuda. Igasugused muutused tekitavad muremõtteid. Tihti uurivad ümbritsevad noorelt emalt: kas sa aru ei saa, et laps on näljane? Kas sul piima ikka jätkub? Kas see on piisavalt rasvane? Selliseid küsimusi kuuldes või endale esitades ebakindlus vaid kasvab.

Paljud noored emad tahavad kontrollida rinnapiima kogust ja pumpavad seda välja. Isegi juhul, kui ema sai kätte 100 grammi, on lihtne pidada kogust ebapiisavaks. Äkki on seda siiski vähe? Lüpsmine ei näita kunagi, kui palju piima on rinnas, sest mehaaniliselt pole seda tihti üldse võimalik kätte saada. Hästi kasvav laps imeb aga kenasti ja piisaval hulgal.

Lapse kaaluiibe tõus tuleks kindlaks teha just siis, kui rahutus käes. Iive 150 grammi ja rohkem ühel nädalal on piisav ning sel puhul nälg rahutuse põhjuseks pole.
Emasid ehmatab ka 2.–3. kuul toimuv järsk muutus enesetundes. Rinnad, mis seni olid täitunud, tunduvad tühjad ja väikesed. See on normaalne märk imetamise stabiliseerumisest ja nüüd enam endist täitumuse tunnet oodata ei maksa.

Laps võib rinnal teisiti käituda mitmel põhjusel ning enne lisatoidu andmist võiks kontrollida, kas tegu on üldse söömisprobleemiga. Kui lisa on siiski tarvis, tuleks alustuseks pumbata välja rinnapiima ja hoiduda söötmisel pudelist, mis võib tita rinnast võõrutada. Lapse kasvamist jälgides saab välja selgitada tegelikult vajamineva lisatoidu koguse. Tasub arvestada, et laps tõrjub rinda harvemini öösel ja unisena. Vältida tuleks titale rinna toppimist, see suurendab protesti ega aita probleemi lahendada.

Gaasivalud esinevad teadmata põhjustel umbes pooltel tervetel hästikasvavatel imikutel ning võivad lapsele palju ebamugavusi ja vanematele ohtralt meelehärmi valmistada. Enneaegsel lapsel võivad need kesta kauem ja olla tugevamad. Vahel võib rahutuse põhjuseks olla juba 2.–3. elukuust hambaalgmete kasv igemetes.

Mida teha? Imemiskäitumise muutudes tasub kõigepealt selgeks teha, kas tegu on näljaga.
Samuti tuleb välistada võimalikud haigused. Gaasivalusid leevendavad sage kehaline kontakt (kandmislina), kussutamine, võimlemine, soojad vannid. Lisaks võib lapsele anda piimhappebakterit, mis aitab kaasa soolestiku tööle ja vähendab kõhuvalude kestust. Gaasivalud võivad alata 3. nädalast ja kesta 3.–4. kuuni. Laps võib sel ajal nutta kolm tundi järjest vähemalt neljal päeval nädalas, sageli õhtutundidel. Kunsttoit võib gaasivalusid suurendada.

Kristi: “Usku peab olema!”

Kuigi poeg ei tahtnud rinda võtta, ei jätnud Kristi Hõrrak jonni. Ka ema ja õde julgustasid teda. “Ära anna alla ega heida meelt! Proovi kas või kümme korda!” soovitas õde. Abi sai Kristi ka imetamisnõustajatelt. “Neil on käes see õige võte, millega supsata rind lapse suhu. Richard sai tunde kätte, harjus imema ja lõpuks suutsin minagi pista talle rinna suhu,” meenutab Kristi.

Muidugi oli algul raske. Noor naine käis mõnepäevase imikuga ülepäeviti polikliinikus. Kuna keisrilõike haav tegi valu, tuli ema appi ja aitas tal titat tassida ning imetamise jaoks pikali- ja püstiasendisse tõusta. Kaks nädalat pingutust kandis aga vilja. Kristi võis kunsttoidu kõrvale jätta, sest laps sai rinnast piisavalt toitu ja kosus kenasti.
Praegu on üheksakuune Richard paras pontšik, kes imeb tissi ning naudib ka lisatoitu. “Kui ma poleks nõustaja juurde läinud, ei tea, kas suutnuksin imetada. Olin valmis lapsega sinna kolima, et ta saaks ikka rinnapiima. Moraalne tugi oli väga tähtis. Mulle kinnitati, et saan hakkama. Vahel on usku kõige rohkem vaja,” räägib Kristi. Ta soovitab kõigil, kel imetamisega raskusi, otsida abi nõus­tajalt.

Õige imemistehnika

Ada Vahtrik, ämmaemand ja imetamisnõustaja

ª Lapse pea ja keha on ühel joonel ja ema lähedal (kõht vastu kõhtu).
ª Suu on hästi lahti ja alahuul välja pööratud.
ª Põsed on ümarad ja punnis.
ª Nina ja lõug on surutud vastu ema rinda.
ª Imemine on jõuline, nähtavate neelamisliigutustega.