Küll aga peab hambaarst mõistlikuks, et vedelikukaotuse puhul kustutataks ka beebi janu puhta veega. Lisaks sellele, et vesi on eluliselt vajalik, puhastab see ka suuõõnt.

Eesmärgiks on väikese ilmakodaniku suutervise kaitsmine. Üle 1-aasta vanuse lapse öine sage imetamine kahjustab lapse hambaid, sest suhkrurikas rinnapiim jääb süljeerituse puudumise tõttu hammastega kontakti terveks ööks. Tagajärjeks on kaariesehaigus kuni ühel hetkel märkame suus vaid mustavaid hambakönte.  

Väiksed õnnetud patsiendid
Rinnapiimanõustajaid on meil raske ümber veenda, kuid loodetavasti usub noor ema fakti, et igal aastal on mõni rinnapiima “pimeusklik” ema sunnitud oma väikelapse tooma üldnarkoosis hambaravile. Muidugi on tegemist eranditega, keda on epidemioloogiliseks uuringuks vähe, kuid faktiliselt on need pisikesed õnnetud patsiendid Eestis olemas.

Kaariesehaiguse näol on tegemist samalaadse kehaomase mikrofloora tasakaaluhäirega, nagu kõhulahtisuse puhul. Bestseller “Võluv soolestik” räägib selle teema seedetrakti alumise osa kohta üsna detailselt lahti ning pole põhjust kahelda, et loodusseadused toimivad ka suuõõnes.

Magades süljevoolus puudub
Kaariest ehk hamba kõvakoe kõdunemist põhjustab sage süsivesikute manustamine, mispuhul energiarikkad ained on hammastega kestvas kokkupuutes. Sellise suhkrurünnaku elavad üle ainult hapet tootvad ja taluvad mikroobid, mille tagajärjel muutub keskkond happeliseks ning hambast söövituvad mineraalid välja.

Magades aga hambaid puhastav süljevoolus praktiliselt puudub ja nii põhjustab suhu jääv toit hammaste lagunemist. Sellist hambaluu mädanemise protsessi saab peatada ainult põhjust kõrvaldades ehk hambasõbralikult toituma hakates.

Toidukorrad peavad olema regulaarsed, nende vahel olgu kandvad pausid ning suud võiks võimalikult sageli loputada puhta veega. Hammaste harjamine vähendab küll bakterite arvu, kuid ei mõjuta happelise biokile hambavaenulikku “iseloomu".