1. See, et beebi öösel üles ärkab, on alati nii olnud

See on loomulik, et beebi öösel üles ärkab, ütleb väikelaste arengupsühholoog Peter Fleming, kelle meeldest, eeldus, et beebi peab jutti terve öö magama, jääb kahekümnendasse sajandisse. Nii pikalt järjest magamine pole inimlastele lihtsalt loomuomane, selgitab ta. Muidugi ei tee selle fakti teadmine vanemaid just rõõmsaks, sest nad loodavad jätkuvalt, et laps võimaldab neile peagi rohkem rahulikke unetunde.

2. Ka täiskasvanud ei maga tegelikult terve öö ühtejutti

Darcia F. Narvaez, Notre Dame Ülikooli psühholoogiaprofessor, selgitab, et ka täiskasvanud ei maga tegelikult kaheksa tundi jutti. Me lihtsalt ei mäleta, et oleme öö jooksul korduvalt periooditi virgunud. Kui vaadata inimkonna ajalugu, siis terve öö magamine on alles viimasel ajal välja kujunenud. Varasemalt küttimise-koriluse ajal oli inimeste jaoks normaalne magamine hoopis paaritunniste tsüklitena. Praegune ärkveloleku- ja unerütm kujunes aga enamasti välja tööstuse arenedes.

3. Inimlapsed ei sünni nii iseseisvatena, kui näiteks loomalapsed ja vajavad arenguks palju lähedust ja füüsilist kontakti

Beebi ärkab keset ööd, sest ta vajab nii toitu kui füüsilist kontakti. Ta on veel abitu ja pikalt eraldiolemine vanemast (nagu näiteks pikaks venitatud ööuni omaette voodis) võib tekitada lapses hüljatuse tunnet ja stressi. See-eest vanema füüsilises läheduses magamine ja poolunes rinnapiima saamine tagab rahulikuma une ja stabiilsema arengu.

4. Lapsed, kes öösiti tihedamini virguvad, on hiljem suuremate vaimsete võimetega

Üllatus-üllatus, kuigi vanemad unistavad pikalt ja terve öö magavast lapsest, siis pudelitoitu (mis seedib kauem) saavad ja eraldi pikalt magavad lapsed on vanematele küll mugavad, kuid uuringud näitavad, et rinnapiimal olevad ja öösiti tihedamini virguvad ja lähedust nõudvad lapsed on hiljem võimekamad. Nad on emotsionaalselt intelligentsemad ja tulevad ebaeduga paremini toime, ka depressiooni on neil hilisemas elus vähem.

5. Laste magamistsükkel on lühem kui täiskasvanutel

Kui täiskasvanute unetsükkel on keskmiselt 90 minutit, siis lastel vaid 60 minutit ja kui täiskasvanud ei virgu unetsüklite vahel täielikult, siis näib neile, et nad magavad ühes jutis, kuid lapsed peavad unetsüklite vahel õppima tahtlikult uuesti magama jääma.

6. Laste jaoks on vanemate lähedalolek arenguliselt väga vajalik

Kui jätta nuttev beebi eraldi tuppa magama, siis saab ta sellest suure stressi. Jah, ta lõpetab pikapeale nutmise ja jääb väsimusest magama, kuid kahju lapsele on tehtud. Vanemate stress küll väheneb, kui laps eraldi toas magama on treenitud, kuid selle treeningu käigus lapse stress suureneb, näitab 2011 läbi viidud selleteemaline uuring. Laps tunneb end hüljatuna ja kogeb, et tema vajadused ei loe.

7. Beebi reguleerib oma unetsüklit endale sobival moel

Beebide unetsükkel ongi sinu jaoks ebamugav. Talle meeldibki magada päeval, kui kodus on rahulik ja olla erk kella kuuest õhtul kuni keskööni. Beebid ei ole rumalad ja tajuvad, et just sel ajal saavad nad mõlemalt vanemalt kõige rohkem tähelepanu ja suhtlemine vanemaga on beebide arenguks väga vajalik.

8. Beebide jaoks ei ole vanematest ja eriti emast eemalolek arengu mõttes hea

Eraldi toas magamine on reaalne eemalolek. Beebid on sündides täiesti abitud ja vajavad arenguks pideva kontakti jätkumist. Kui ajalooliselt tagasi vaadata, siis loomulikus-looduslikus keskkonnas kasvavad beebid on oma vanematega pidevalt koos ja uuringute kohaselt niimoodi kasvanud lastel vaimseid häireid praktiliselt ei esine. Lapsed, keda vanemad kaasas kannavad ja kes saavad magada oma rütmi järgi siis, kui nad on väsinud, kuid olles siiski vanematele lähedal, arenevad vaimses mõttes harmooniliselt.

9. Laste eraldi magama panemine ja nende sundimine läbi öö magama on viimase aja moodsa ühiskonna elukorralduse tulemus

Vanemad kardavad, et last enda juurde magama võttes riskivad nad nö lapse hällisurmaga, kuid emainstinkt (sest tavaliselt magab lapse poolel just ema) ei lase emal ennast lapsele peale keerata ja hällisurma esineb teadupärast ka lastel, kes magavad eraldi toas. Enamik maailma lastest magab senini koos emaga.
Foto: Scanpix/PantherMedia

Loomulikult ei ole kõikidel vanematel võimalik oma lastega olla nii palju füüsilises kontaktis, kui nad sooviksid. Sellisel juhul võiks läheduse ja turvatunde suurendamiseks hoida oma beebisid enda lähedal kasvõi koduste askelduste ajal või ka ringi liikudes, kasutades selleks näiteks kõhukotti või kandelina. Väikesel lapsel on kõige parem olla võimalikult palju koos vanemaga. Lastele on olnud sadu tuhandeid aastaid loomulikuks arengukeskkonnaks see, et ta on emaga pidevas füüsilises kontaktis ja ta sööb ning tukub vastavalt vajadusele. Bioloogia muutub palju aeglasemalt, kui ühiskondlik elukorraldus.

Allikas: buzzfeed.com