Just sellepärast ei meeldi väikesele lapsele, et ema temast eemale läheb


Just sellepärast ei meeldi väikesele lapsele, et ema temast eemale läheb
Foto:Scanpix/PantherMedia

Ema ja beebi väga lähedane seotus on loomulik. Ega emad ilmaasjata räägi, et „me jäime nüüd magama", „me sõime kõhu täis" jms - tunnetus on, nagu oldaks üks. Ka laps ei taju kogu esimese eluaasta jooksul, et ta on emast eraldi inimene. Ema on keegi, kes on olemas vaid tema jaoks; ema on keegi, kelleta justnagu poleks teda ennast, seetõttu tunneb laps ennast väga ebaturvaliselt, kui ema on eemal.

Emast eraldamise ärevus lapses on eriti nähtav keskmiselt alates 7. elukuust, see kestab üldiselt kuni 1,5 aastani. Eraldatuse ärevus kahaneb alles alates kolmandast eluaastast, sealtmaalt on laps juba võimeline säilitama ema pildi oma peas ka siis, kui ema parajasti kohal ei ole. Ent väikelapsele on omane, et stressiolukorras see pilt hägustub ja kaob. Mõistetavalt võib see lapse jaoks olla ahastamapanev olukord ja seetõttu peaks kindlasti mõistma ja normaliseerima ka lapse väga ägedat reaktsiooni ema eemalolekule.

Millal on laps valmis emast eralduma?

Oluline märk algava emast eraldumise ja iseseisvuse kohta on lapse käimahakkamine. Nüüd saab ta juba ISE minna, ja eraldumise emast algatabki laps. Kui aeg samm-sammuliseks eraldumiseks on küps, kuid ema „ei taha üldse lasta" või laps „ei taha kuidagi minna", peaks mõtlema, mida oleks ehk vaja teisiti teha.

Seotud lood:

On arenguseadus, et mida suuremaks laps kasvab, seda valmim on ta emast kaugemale minema (esialgu saab seda kaugust küll vaid meetrites mõõta), uusi asju katsetama, uut kogema, õppima jne. Kuid selleks, et see arenguliselt oluline eraldumine saaks toimuda, oma eraldiseisva mina tunnetus tekkida, on igal lapsel vaja ema turvalist tuge. Lapse uurimiskäitumine (mõtlen lapse iseseisvat toimetamist vastavalt oma eale) on otseselt seotud tema poolt tunnetatava turvalisuse tasemega.

Sellel lapsel, kes tunneb ennast turvaliselt, st kelle emotsionaalsed vajadused on kaetud (ta tunnetab, et ema on kohal tema jaoks, on toetav, mõistev, abistav, on tema turvapaik), on julgem minna n-ö maailma uurima.

Loe veel

Samas see laps, kes tunneb ennast ebakindlalt ja kelle emotsionaalsed vajadused on puudulikult kaetud, on enamasti arglikum eemalduja, ja ilma turvalise seotuseta ongi seda ju ohtlik teha. Piisava turvatunde olemasolu on väga oluline eeldus eakohaseks arenguks igas vanuses lapsele. Just turvalisus (selged märgid armastusest-hoolivusest, selged piirid, eakohane hoolitsus ja ülesanded) ning rahuolek on vajalikud eeldused uue kogemiseks ja õppimiseks.

Ka ema rahulikkus on siin oluline. Ema ei tohiks olla liialt ärev lapse eraldumise ja iseseisva tegutsemise osas. Isa aina suurem roll beebieast väljakasvava lapse kõrval on samuti tähtis. Isa ja lapse hea kontakt aitavad kaasa lapse ja ema arenguliselt vajalikule eraldumisele.

Piisavalt hea ema

Psühhoanalüütilises lähenemises kasutatakse terminit "piisavalt hea ema": ema on olemas, kui laps teda vajab, kuid laseb tal ise olla, iseseisvalt toimetada, kui puudub tungiv vajadus sekkuda, juhtida, õpetada. Ta tunneb huvi lapse vastu, kuid ei hoolitse üle; ta ei muretse liigselt. Ta pühendub lapsele ja naudib tema seltskonda, kuid peab tähtsaks ka omaenda tundeid, vajadusi ja valikuid. Sõnaga - hea ema on see, kes seisab piisavalt nii oma lapse kui ka iseenda eest, ja lapse ja ema eraldumine ju ongi kahe protsess, kus, nagu kõigis vanem-laps olukordades, on vastutajaks vanem.

Lahtilaskmise-kinnihoidmise aspektist võib keerukas olla kogu see aeg, mil laps on emaga psühholoogiliselt väga seotud, st keskmiselt kuni kolmanda eluaastani. Samas on lapsed erinevad, osa lapsi reageerivad ema lühiajalisele puudumisele rahulikult, on ka võõrastega suheldes uudishimulikud ja avatud; jäävad hõlpsasti veidikeseks üksi mängima, või ka hoidjatädi või vanaemaga. Osa lapsi on aga suheldes võõrastega tagasihoidlikumad ning näitavad suurt frustreeritust emast eemaldudes. Alati tuleb lisaks arenguetapile silmas pidada ka konkreetse lapse eripära.

Kõikides emotsionaalselt rasketes olukordades saab vanem vähendada lapse pinget teda peegeldavalt kuulates. Laps peab saama sõnumi, et tema tundeid mõistetakse. Väikelapse enesetoetusvõime on vähene, kui laps on endast väljas, suudab ta rahuneda vaid kannatliku ja rahuliku täiskasvanu toel.