Käed – intellekti tööriistad
Dr Maria Montessori, kes vaatles väikelapsi aastakümneid erinevates ühiskondades ja ühiskonnakihtides, nägi, mis paneb lapsi niiviisi tegutsema. Nimelt – alla kuueaastase mõistus toimib hoopis teisiti kui ratsionaalselt mõtleva täiskasvanu oma. Kõiki lapse tegevusi juhivad loodusest pärit tungid ja huvid. Üheks neist on liikumine, sealhulgas asjade uurimine kätega.
Teame, et inimene sünnib väga piiratud liikumisvõimega, sellal kui teiste imetajate järeltulijad on hoopis osavamad. Dr Montessori leidis, et inimestel on liikumise ja intelligentsuse areng tihedalt läbi põimunud ning just kätes peitub inimkonna loovjõud. On ju tänu käte tööle meil muusika, kunst, arhitektuur jpm.
Laps õpib kätega
Laps õpib kõige efektiivsemalt, kui saab asju kätega katsuda, mudida, seest ja väljast uurida. Neuroteadlased väidavad, et lapse ajus on sünnist saati miljardeid primitiivseid neuronite ühendusi. Need kas aktiveeruvad tänu tegutsemisele või närbuvad stimulatsiooni puudumise tõttu. Iga uus kogemus ja korduv tegevus loob ning tugevdab sidemeid neuronite vahel. Viimaste kvaliteet ja hulk määrabki intelligentsuse. Lihtsalt öeldes kasvatavad “aktiivsed käed” ajupotentsiaali.
Dr Montessori pani tähele, et laps õpib enim siis, kui ta tegevusel on eesmärk ning tema liigutuste tulemusel reaalselt midagi muutub – näiteks kui väikelapse tegevuse tagajärjel on karp lahti või asi teise koha peal. Sestap on arendavatel arvutimängudel, kus käega katsutavat tulemust pole, omad miinused.
Lisaks rõhutas dr Montessori kordamise tähtsust. Laps püüdleb instinktiivselt meisterlikkuse poole. Me näeme, kuidas ta võib samu liigutusi teha päevast päeva. Ta kordab neid seni, kuni ajus on ühendused loodud ja kinnistatud ehk kuni ta valdab uut oskust. Neil hetkedel, kui laps midagi keskendunult uurib või teeb, toimub ajus tähtis loovprotsess. Keha ja mõistus saavutavad kooskõla. Sel ajal ei tohiks last segada.
Montessori keskkond
Niisiis taipas Montessori, et 1–5aastastel lastel on vaja kätega “töötada”. Selleks tuleks neile luua optimaalne keskkond, kus nad omandaksid kontrolli käeliigutuste üle. Ja arendaksid silma-käe koordinatsiooni, mis viib oskuseni kirjutusvahendit käes hoida. Nii alluvad käed üha enam lapse tahtele ning lõpuks saavad neist tema tööriistad maailmaga suhtlemisel ja enda väljendamisel.
Oma elutöö ühe osana lõigi Maria Montessori lastele n-ö Montessori keskkonna, mis sisaldab arendavaid tegevusi ja mänge ning mida nüüd kasutatakse Montessori-lasteaedades. Toome siinkohal mõned tema soovitused, mida on võimalik koduski järgida. Ja mille puhul ei tasu unustada eelmine kord välja toodud tarkust, et väikelapsed eelistavad mänguasjadele päris asju.
Arendavad tegevused 1–3aastastele
Sisse-välja, kinni-lahti. Selles vanuses lapsi huvitavad ja arendavad tegevused, mis võimaldavad neil asju kuskilt välja võtta või millegi sisse panna, lahti teha ja kinni panna. Anna lapsele karpe ja pudeleid, mida ta saab avada ja sulgeda. Samuti pallikesi, mis millegi sisse mahuvad.
Pusled. Pusledest on eriti head geomeetriliste kujunditega pusled, mille küljes on nupukesed. Need on kasulikud kahel põhjusel. Kui laps nupust kujundit tõstab, treenib ta sõrmi, mis hiljem kulub marjaks ära kirjutamisel. Samal ajal omandab ta esimesed teadmised geomeetriast.
Värvid, kriidid, plastiliin. Kodus võiks lapsel käepärast olla näpuvärvid, (mesilasvahast) kriidid ning (isetehtud) plastiliin. Kõigi nendega tegutsemine aitab tugevdada käe- ja näpulihaseid ning arendada silma-käe koordinatsiooni.
Kodutööd. Kindlasti kaasa laps kodutöödesse, mis liidavad ta keha ja vaimu. Selles eas lastel võib lasta köögi- ja puuvilju pesta, nõusid lauale kanda, vedelikku ühest kohast teise valada, muna koorida ning sooritada muid tegevusi, mis pakuvad väljakutset kätele ja näppudele. Enese riietamist võiks laps õppida 18. kuust alates.
Arendavad tegevused 3–6aastastele
Enesehooldus. Nüüd on laps valmis juba enamaks. Lase tal lukke, nööpe ja trukke kinni panna ja lahti võtta, sokke sortida, riideid kokku voltida, hiljem ka nööpi ette õmmelda. Alusta kõige vähem koordinatsiooni nõudvast tegevusest ja liigu järjest raskema poole.
Kodutöödest võiks lasta lapsel lauda katta, nõusid ja aknaid pesta, puu- ja aedvilju lõigata. Last tasuks kaasata ka leiva- ja koogitaina valmistamisse: ainete mõõtmisse ja taina segamisse.
Isetehtud voolimismass. Mõnus on koos soolatainast teha. Vaja läheb 2 tassi jahu, 1 tass soola, 1 tass külma vett, 1 sl õli ja paar tilka toiduvärvi. Lase lapsel segada jahu ja sool, siis lisada ülejäänud ained ning kõik ühtlaseks sõtkuda. Tekkinud massist saab kujundeid voolida ja need 100–150kraadises ahjus üle küpsetada. (Toiduvärvi kasutamise asemel võib kujundid ka hiljem guašiga üle värvida.)
Sortimismängud. Peenema näputöö harjutamiseks anna lapsele kandik, kus on segamini oad, makaronid ja seemned, ning palu tal kõik eraldi anumatesse sortida.
Mustrid. Korjake koos metsast ja mere äärest põnevaid aardeid – kivikesi, oksi jm – ning lase lapsel neist põrandale mustreid laduda.
Tähed ja numbrid. Tähtede kirjutamisele eelneb Montessori keskkonnas geomeetriliste kujundite kompamine ja joonistamine. Kui järg tähtede käes, lastakse lapsel kõigepealt liivapaberist väljalõigatud tähti katsuda ning siis neid kriidi või pliiatsiga järele kirjutada. Sama kehtib numbrite kohta.
Matemaatika. Ka loendades tasub käed appi võtta. Anna lapsele väikesi kujukesi, puuklotse vms ja lase tal neid loendada. Ka esimesed tehted mängige läbi asju kokku tõstes või ära võttes. Nii kogeb laps kogu kehaga, mida liitmine ja lahutamine tähendab.
Dr Montessori oli kindel: kätega tegutsemine, seeläbi käelihaste tugevdamine ja sõrmede treenimine mõjutab nii väikelapse füüsilist kui ka vaimset arengut. Laps on seda iseseisvam ja õnnelikum, mida aktiivsemad on tema käed ja väikesed näpud!
