Juba lapsepõlvest alguse saanud saunaarmastusega on Leegi püüdnud nakatada ka oma kolme poega - 11aastast Joosepit, 7aastast Juhanit ja 1,5aastast pesamuna Rudolfit. Kui lapsed ületasid 6. elukuu piiri ning jaksasid juba mõnda aega istuvas asendis püsida, hakkas Leegi neid endaga leiliruumi kaasa võtma. Selleks täidab ta plastmasskausi käesooja veega ning paneb beebi koos sellega põrandale, kus temperatuur on märksa jahedam.

"Ise istun lavale, kust näen last ja laps näeb mind," kirjeldab Leegi. "Räägin temaga juttu ning ta vastab mulle oma pudikeeles. Tegeleb mänguasjadega, mis ma talle vette panen, ja solberdab niisama."

Leili vahva susin

Naine on lastele meisterdanud ka miniatuursed kasevihad, umbes meesterahva käelaba mõõtu. Nendega sopsutab ta õrnalt beebi tallaaluseid - lapse naerunäost on näha, et see on tema meelest naljakas ja tekitab kõdi.

Mõnikord on Leegi tita endaga ka saunalavale kaasa võtnud, aga seda vaid üürikeseks ajaks. Ta saab kohe aru, kui lapsele kuumus ei meeldi ning viib siis põnni palavast ruumist välja. Kuigi ülearu kõrget temperatuuri naine sauna ei tekitagi. Kui leiliruumis on beebi, võib laealune kuumus küündida 60 kraadini. Põrandal, kus on lapse pesukauss, on õhk aga tublisti jahedam.
Nüüd, kui Rudolf on beebieast juba väljas, on ema hakanud tema juuresolekul ka ettevaatlikult leili viskama. Tegelikult poiss lausa nõuab, et kopsikutäis kerisele lendaks. Tulistel kividel tekkiv susin teeb talle kangesti rõõmu.

Leegi ei oska arvata, kas saunast väikelapsele ka mingit kasu tõuseb. Aga nahk on küll hoopis teistsugune kui näiteks pärast vanniskäiku, roosam ja õhetavam. Kuumus väsitab last samuti ja pärast sauna tuppa tulles kaob pudelitäis jooki pea silmapilkselt.

Ka kerge nohu-köhaga on ta poegi sauna viinud ning seal nende jalataldu ja rindkeret sooja meega määrinud. Ehk on see paranemisele kaasa aidanud, usub naine.
Rudolfiga väisab Leegi aeg-ajalt ka spaasid ning kohtab seal üsna tihti teisigi emasid oma titadega. "Nad on väga teadlikud," kinnitab naine. "Ei roni lapsega kõrgele lavale ega viska leili."
Meditsiiniõena töötav Leegi rõhutab, et beebit tuleb saunas hoolega jälgida, sest ta võib ootamatult kiiresti üle kuumeneda.

"Algul võib laps lihtsalt natuke viriseda, sest ta tunneb end ebamugavalt," kirjeldab Leegi Soon võimalikke ohumärke. "Kui ema lavalt alla ei tule, vaid kuumuse käes ikka edasi istub, muutub laps loiuks ja uimaseks. Seejärel võivad tekkida krambid."

Lava kaotab mured

Sarnaselt ema ja Rudolfiga käib ka keskmine poeg Juhan meeleldi saunas ning viskab kõvasti leili. Pärast jutustab, kuidas mõni täiskasvanud mees on seepeale kuumusehirmus lavalt pagenud. Aga vanim poiss Joosep ja pereisa ei hooli saunamõnudest põrmugi.

"Mees ütleb, et talle piisab külmast saunast ka - peaasi, et puhtaks saab," nendib Leegi, kes ise nakatus saunapisikusse juba pisikese tüdrukuna. "Olin kolmeaastane, kui vanaema mind Kuressaare suurde naistesauna kaasa võtma hakkas. Seal oli väga kuum, ent kannatasin ära. Mäletan, et istusin laval paksude naiste vahel, kes kiitsid, et oi kui tubli tüdruk. Aga mulle meeldis seal, kuigi pidime külmal talvel pika tee maha kõndima, et sauna jõuda. Ka nüüd, kui keegi mind kas või öösel kell kaks üles ajaks ja leili võtma kutsuks, läheksin kohe!"

Saun on Leegile koht, kus ta saab rahulikult mõtteid mõlgutada ja üksi olla. Oma paaritunnistel saunaskäikudel viskab ta leili, vihtleb, higistab ja pikutab, määrib end jämeda soola ja mee seguga kokku ning peseb jälle puhtaks.

"Kõik mu mured kaovad saunas," kinnitab naine. "Nii mõnigi on öelnud, et mu saunakiiks pole normaalne, aga minu meelest on küll. Vanasti inimesed ju elasid ja sünnitasid saunas, see on kogu aeg elu juurde kuulunud. Küllap on see ürgne instinkt, mis mindki sauna kutsub."

SAUNAS JÄLGI LAST HOOLIKALT

Ülle Uustalu, Tallinna lastehaigla pediaater

Sauna pesuruumis lapse pesemiseks ealisi piire pole. Seevastu küsimusele, millal põnni leiliruumi kaasa võtta, ei ole ühest vastust.
Alusta ettevaatlikult. Lapsega leiliruumis käimist tuleb alustada tasa ja targu, alates madalast temperatuurist ja lühemast ajast. Tähtis on juhinduda lapse seisundist ja reaktsioonidest. Leiliruumis käimine pole sport, see peaks lisaks vanemale meeldima ka põnnile.

Alla nelja-aastased lapsed taluvad kuumust halvemini kui täiskasvanud. Neil tekib saunas higistamisel kiiremini vedelikukadu, samuti on suurem ülekuumenemise oht. Kergemini tekib ka kuumusejärgne nõrkustunne, mis võib lõppeda minestamisega. Eelöeldu ei tähenda, et väikelapsega sauna minna ei või. Kui imik on eelnevalt olnud basseinis, kus keha jahtub, siis paariminutine leiliruumis viibimine talle sobib.

Hoia silm peal. Väikelast ja imikut tuleks leiliruumi kaasa võttes hoolikalt jälgida. Kui lapsele saunas ei meeldi, pole teda mõtet sinna viia. Ohumärkideks on naha punetus ja lapse loidus. Kui need tekivad, tuleb laps jahedamasse paika jahtuma viia.

Rohkem võib esineda halba enesetunnet hoopis pärast sauna - peavalu, väsimust, uimasust ja nõrkust. Seda ka suurematel lastel, kes tahavad vanemate moodi olla ja nendega võidu leili võtta.
Sauna kasulikkust lastele pole uuritud, kuid toime on sarnane nagu täiskasvanutel: lõõgastav, immuunsüsteemi tugevdav. Algava haiguse, näiteks nohu ja pikaaegse kuiva köha korral võib saun ka haigust leevendada.

Tõsisema haigusega ära mine. Palaviku, kõhulahtisuse ja ägeda köhaga sauna minna ei tasu. Lisaks tuleks saunaga olla ettevaatlik lastel, kellel on epilepsia või esinenud palavikukrampe. Ka nahapõletik võib sauna mõjul ägeneda. Astmahaigele lapsele ei pruugi sobida aroomõlide kasutamine. Sauna ei tohiks minna ka värske traumaga - põrutuse, väänamise, luumurruga.
Kindlasti ei tohi kergelt haiget last minna ravima üldkasutatava ujula sauna. Seal teistega kokku puutudes võib isegi terve imik või väikelaps nakatuda.