Hüppekiiged ja käimistoolid

Mõistan kiusatust tõsta laps käimistooli, millega ta saab ise kõikjale sibada. Sama lugu on hüppekiigega - seal põrkaks põngerjas tunde järjest, kui vaid lastaks. Ometi ei soovita arstid neid kahte toodet palju kasutada. Pealtnäha tore meelelahutus ja treening ratastega toolis või vedrutavas kiiges on tita väljaarenemata luustikule liigne koormus. Lisaks võib käimistool kallakul suure hoo sisse saada, rääkimata trepist kukkumise ohust.

Tallinna kesklinna polikliiniku lastearst-ortopeed Urve Redlich soovitab: "Peamine, mida käimistoolide ja hüppekiikede puhul silmas pidada, on mõõdukas kasutamine. Nii kiike kui käimistooli võib lapse tõsta lühikeseks ajaks, maksimaalselt 15 minutiks. Samuti on tähtis beebi vanus - neisse pandud laps peab suutma juba iseseisvalt istuda. Veelgi parem, kui ta on hakanud end asjade najal püsti ajama. See tähendab, et beebi jalad on piisavalt tugevad, talumaks koormust. Jalga tuleks panna toetavad saapakesed. Need on head ka kõndima õppivale titale, mitte ainult kiiges hüppavale ja käimistoolis olevale põnnile, kuid viimasele eriti."

Hüppekiiges ja käimistoolis vajub lapse selg küüru ja jalad saavad suure koormuse. "Raske on öelda, kuidas nende liigne kasutamine mõjub ning mis võib juhtuda, kuid olen näinud last, kelle pöiad olid tihedast kiiges hüppamisest viltu vajunud ja meenutasid veidi ujumislesti. Laste pöialihased on nõrgad ning kui nad jõuga pidevalt jalgu maast lahti lükkavad, mõjub see paratamatult halvasti. Kõige kindlam oleks, kui hüppekiik võetaks kasutusele alles pärast esimest eluaastat, kui laps juba käib. Igal juhul on vale mõelda, et just need kaks vahendit jalalihaseid tugevdavad," toonitab dr Redlich.

Seega on tähtis, et imik läbiks esimesel eluaastal kõik loomulikud arenguetapid, õpiks pöörama, roomama ja istuma. Ja veel - ükski tegevust pakkuv käru või istumispaik pole paslik lapsehoidja. Siit tekib muidugi küsimus, kas ostul on üldse mõtet, kui soetatud asja palju kasutada ei saa.

Turvatoolid ja vähem turvalised toolid

Turvahälli või -tooli soetades liigume teadlikult turvalisema elu poole. Tuntud beebikaupluste toolidega muret ei ole. Enamasti on juba müügileti ees suur silt turvatähistega. Tähtede ja numbrite kombinatsioonid ECE R44/03 ja ECE R44/04 märgivad, et toolid on kontrollitud ja testitud vastavalt nõuetele.

Need nõuded sisaldavad punkte, millele testitaval toolil tuleb vastata. Iste peab olema õigest plastikust, kinnitusrihmad ja -klambrid peavad taluma suurt raskusjõudu ning toimima ja lukustuma laitmatult ka pärast 5000. kasutuskorda. Turvatooli peakaitsmed peavad ka avariiolukorras pead hoidma ning mitte laskma sel külgedele liikuda rohkem kui 30 cm. Neid toole on katsetatud ka laupkokkupõrkel ja autole tagant sissesõitmisel. Seega tasub uurida, mida te ostma hakkate.

Samas pole teada-tuntud beebipoed ainsad, kes turvatoole pakuvad. Tihti müüvad beebitarbeid ka erinevad säästukauplused, kus hinnad on hoopis soodsamad. Turvastandarditele vastavat märgistust aga juurde pandud pole. Olgugi hinnaklass sobilik, peaksite kindlasti ka toote dokumente küsima. Välisel vaatlusel näevad turvatoolid üsna sarnased välja, kuid "hiinakad", nagu nimetatakse ilma sertifikaadita toole, ei pruugi avariis last korralikult kaitsta.

Kui ostate tooli kauplusest, kus müüja ei oska jagada infot tooli päritolu ja turvanõuetele vastavuse kohta, saate ise vaadata, kas toolil on kirjas:

1) tootja nimi ja kontaktid;
2) tootmisaasta;
3) rahvusvaheline märgistus - E-täht ringi sees ja tootmisnumber, lisaks juba mainitud sertifikaadinumbrid;
4) lapse kaal ja orienteeruv vanus, millal laps saab tooli kasutada;
5) kontaktid, kellega probleemide korral ühendust võtta;
6) juhis, kuidas tooli autosse paigaldada.

Kaasas peaks olema ka väike raamatuke, mis sisaldab kasutusõpetust. Sealhulgas mitmekeelseid fotodega varustatud juhiseid, kuidas peaksid paiknema rihmad, et tool täidaks avarii korral oma ülesannet, ning näpunäiteid, mil viisil istmega ümber käia, et see ei kaotaks kaitsevõimet.
Viimasel ajal on autotootjad hakanud juba tehases lisama masinatesse kinnituskohti, mis on vajalikud turvatooli paikapanekuks. Tegu on ISOFIX-standardiga. Kui tavaliselt kinnitatakse turvatool auto turvavööga, siis ISOFIX-süsteem võimaldab lihtsamat paigaldust ning kindlustab tooli parema paigalpüsimise. Kuid jälgida tuleb, et ka turvatoolil oleksid ISOFIX-kinnituspunktid ning tooli kinnitussüsteem sobiks konkreetse auto omaga.

Õige kaal ja kuju

Vähem tähtis pole seegi, et turvahälli või -tooli pandaks õiges vanuses ja kaalus laps. Kui põnni pea ja jalad ulatuvad juba üle hälli äärte, ei kaitse see enam last. Samamoodi ei tohi turvaistet vahetada suurema vastu liiga vara.

Hällis on laps seljaga sõidusuunas kindlal põhjusel - pisikese beebi kael ei kannata järsku nõksatust ettepoole ning luu võib selle käigus murduda. Suuremates toolides on laps üldjuhul näoga sõidusuunas ja neis peaks istuma ka juba suurem põnn. Seega, jälgige alati juhiseid pisidetailideni välja.

Turvahällide kuju kohta on oma arvamus ka arstidel. "Paremad on need, milles beebi ei istu nagu kokkupandav nuga. Ülakeha ja jalgade vahele ei tohiks tekkida teravnurk - ka lapsed ise ei taha seal kägaras kaua olla. Kõige paremad on turvahällid, milles istuva lapse asendit on võimalik muuta. Pika sõidu ajal peaks tegema peatusi, et laps saaks sirutada.
Ja veel üks seik, mida tahan lapsevanematele südamele panna - ka 20 sammuks peab turvahälli rihmad kinnitama. Olen näinud, kuidas kabinetist väljudes häll pöördub. Kui laps ei oleks kinni olnud, võinuks juhtuda suur õnnetus. Vahel tuleb ka ette, et turvahälli sang ei lukustu. Seega pole ükski kontroll liiast," nendib dr Urve Redlich.

VAATA INFOT OMA TURVATOOLI KOHTA

Kuigi beebipoodides müüdavad toolid vastavad kõik turvanõuetele, on ka nende seast võimalik valida paremaid ja turvalisemaid. Tuntud autotootjad ja -klubid peavad auküsimuseks võrrelda laste turvatoolide töökindlust ühesuguses avariiolukorras. Inimesed asendatakse nukkudega ning avarii mängitakse läbi. Õnnetusest tervema nuku välja toonud turvatool saab testis paremad hinded. Kui tahate oma turvatooli margi testitulemusi näha, minge internetilehele www.turvatoolid.com/index.php?id=10614, kuhu need on üles riputatud.

SÄÄSTUNIPP SÕPRUSKONDADELE

Tihti on sõpruskondadega nii, et ühel ajavahemikul saadakse lapsi ning mõne aasta jooksul külastatakse ka beebipoode, kus raha peab puuga seljas olema. Sestap tasub perelisa plaanivatel sõpruskondadel ehk raha kokku panna ning kallimad ja vähem kasutust leidvad tooted kamba peale osta - las need siis rändavad perest perre. Nagunii on beebitarvete kasutusiga küllalt lühike.
Oma kogemusest võin näiteks tuua meie vankri ringluse. Kunagi kallilt soetatud vanker sai sõpradele odavamalt edasi müüdud. Nüüd ostsime selle tagasi, kuid veelgi soodsamalt. Ja pärast meie teist last läheb vanker taas ringile.

Ka turvatoolid on kasutatud peast soodsamad, kuid siin peab olema ettevaatlik, sest toode ei pruugi olla kvaliteetne. Kui tarvitatud tooli hind rahakotile ainuvõimalik tundub, oleks parem soetada see tuttavast perest, kes on endale kunagi ostnud kvaliteetse toote. Siis on ka teada, et tool pole üle elanud avariid, mille tagajärjel võib turvalisus väheneda.