Kindel päevakava lihtsustab beebipere elu

Eret (33) oli juba enne laste sündi kindla rutiini ja päevakava usku. Siis veel kogemusteta emana püüdis ta enne poja Atsi (praegu 3 a 10 k) sündi end erinevate teooriatega kurssi viia. “Noppisin raamatuist üles need tõed, mis mulle endale kõige õigemad tundusid,” nendib ta. Pesamuna Triinuga (4 k) jätkas naine sama rada, kohandades oma arusaamu ja kogemusi pojaga pisitütre individuaalsete vajadustega.

Kõige tähtsam: kindlad uneajad
“Esimesel paaril elukuul elad paratamatult imiku rütmi järgi,” räägib Eret. “Edasi oli meie pere jaoks kõige olulisem, et beebi uneajad oleks kindlatel kellaaegadel. Uneaegade järgi kujuneb päevakava, mis muutub sujuvalt koos lapse kasvamisega. Kui enam-vähem päevaplaan paigas, on lihtsam käimisi ja tegemisi arvestada – ei pea näiteks unise lapsega väljapool kodu toimetusi ette võtma.”

Loomulikult on tulnud ette erandeid, aga üldiselt on selline elukorraldus neil hästi toiminud. Rutiini sisseseadmine käis nii: “Kõigepealt panime paika hommikuse ärkamise, lõunase pikema uneaja ja õhtuse ööune. Siis vaikselt sättisin lapsi sobivasse rutiini, vajadusel une- ja ärkamisaegu poole tunni kaupa nihutades. Jälgisin ka, et õhtuse viimase une ja ööunne mineku vahele jääks piisav ärkveloleku aeg.”

Une-eelne tegevus
Ats oli sünnist saadik suur unimüts, magas pikalt ja sügavalt, ei vaevelnud gaasivaludes ega vahetanud ööd päeva vastu. Selle võrra oli temaga lihtsam kohe algusest peale kindlat rutiini jälgida. Asja hõlbustas teistpidi kurb seik, et emme piimanappuse tõttu oli poiss pudelitoidul.

“Jälgisin pojaga põhimõtteid, et laps magab alati oma voodis, voodis ei mängita ega sööda. Kerge söök enne uinumist, rahulikud une-eelsed tegevused: vann, riiete vahetus, hämar valgus… kõik see lõi tal seose kohe algava uneajaga. Ka päeval oli une ajal magamistuba hämar,” meenutab Eret.

“Magamisasend oli pojal kõhuli jäigal madratsil. Kuskilt loetust jäi meelde, et see on beebile loomulikum kui seliliasend, eriti kui on gaasivalud,” räägib Eret. “Kõige selle tulemusel saavutasin, mida soovisin. Laps õppis varakult ise uinuma ja me ei pidanud enne ta suikumist temaga koos pikutama, selga silitama, voodi juures valvama. Tahtsin, et mul oleks õhtul aeg endale ja lapse magama saamine ei kestaks tunde.”

Koos kõndima õppimisega umbes 10. elukuul hakkas muidu kuldmagajast laps aga öösiti väga rahutult magama, ärkas sageli ja õhtune uinumine venis pikemaks ja nutuseks. Abikaasa Riho (39) pikutas siis mõnda aega Atsi juures, ent kiiresti sai perele selgeks, et see pikendab veelgi poja uinumist.
“Lõpuks jätsime magamistoa ukse lahti (ei maganud veel sel ajal, aga vanemad ise ei läinud nii vara magama ja olid elutoas. laps magas oma toas?) ja ütlesime lapsele, et oleme siinsamas, aga uinuda tuleb tal ise. Panime teda järjekindlalt voodisse tagasi, korrates “tuduaeg on”. Iga hüüdmise ja nutuhäälitsuse peale kohe ei reageerinud. Varsti magaski laps jälle hästi,” jutustab Eret.

Jälgi lapse unevajadust
Tütrega on rutiini sisseseadmine läinud teisiti. Kui pojake vankris magamisest lugu pidada ei osanud, siis tütar küll. Erinevus on ka selles, et Triinu on rinnalaps ja algul piinasid teda algul päris kõvasti gaasid. “Teda pidin selle tõttu ikka paaril esimesel kuul vahepeal ka kussutama, et beebi saaks oma une täis magada,” tõdeb Eret.

Vankris sujus lapsel uinumine ladusamalt kui voodis, nii teeb Triinu siiani päevauned vankris. (jah - ikka õues vankris?) Beebi ei osanud algul ise unefaasi vahetada ja ärkas iga 40 minuti tagant, ka ajasid gaasivalud ta üles. Et aidata tital uuesti uinuda, võttis ema ta korraks vankrist välja, aitas tütrel gaasidest vabaneda ja pani vankrisse tagasi. Kui alguses tuli vankrit pisut ka liigutada, et Triinu uuesti uinuks, siis nüüd piisab luti suhupanekust ja pisike magab edasi.

Ööd magab tütar voodis. Kui Ats magas juba enne pooleaastaseks saamist terve öö söömata, siis Triinu küsib paar korda ka emapiima. Paari kuu pärast on emal plaan hakata tütart öisest rinnaandmisest aga võõrutama. Normaalse kaaluiibega terve pooleaastane laps öösel tegelikult süüa ei vaja, teab ema. Rinna otsas Eret lapsel uinuda ei lase, sest see piirab iseseisva uinumise oskust ja loob valesid uneseoseid.

Muutuv päevakava
“Unemustrid muutuvad nii väikestel kiiresti, kuu aja pärast võib pilt olla juba teine,” teab Eret. Praegu aga ärkab Triinu hommikul kell 8, on poolteist tundi üleval, magab 9.30–11, siis on jälle kaks tundi üleval. Lõunaune teeb ta 13–15.30, edasi paar tundi mängib, õhtul tukastab 17.30–18.15, siis on perega oleku aeg ja 20.30 paiku läheb ta ööunne.

Õhtul oma voodis rahulikult uinumine on tal juba selge. Mõned korrad tuli ette, et Triinu karjus voodis, kuid siis jagas ema kiiresti ära, et tütrel polnud lihtsalt und, ja unegraafik vaadati kriitilise pilguga üle.

Ema pole jõuga lapsele režiimi peale surunud. Sellised une- ja ärkveloleku kellaajad kujunesid Triinu unevajadust jälgides ise välja. Algul pani ema kirja, mis kellaaegadel laps uniseks muutus ja pikemasse unne vajus, et päevakava tekitada. Hiljem hakkas kindlatest, lapsele sobivatest aegadest ise kinni pidama.

Eret jälgib, et laps päeval liiga kaua ei magaks, muidu nihkub õhtune magamaminek hilisemaks. “Arvestame ka ülejäänud perega. Meile sobib, et Triinu ärkab, kui vanem vend ja isa koju tulevad ning tütar saab õhtusest pereelust osa,” nendib naine.

Taluvad muutuseid hästi
Arvatakse, et kui lapsel on kindel unegraafik, on see nii range kord, et midagi väljaspool kodu teha ei saa. Ereti sõnul on see aga hoopis vastupidi. Päevaplaanilapsed taluvad ka lühiajalisi muutusi hästi, kinnitab ta omast kogemusest.

Kuigi tavaliselt püüab ema lapsele tema uneaegadel alati vankris rahuliku une võimaldada, tuleb mõnikord ette ka sellal kuskile sõitmist. Kui siis laps autos magades varem üles ärkab, nad teda meeleheitlikult magama tagasi ei pane ja uneaega näpistatakse juurde mõne teise une juurest. Õhtul minnakse ikka samal ajal magama.

Eret ei kujuta ette, et ta ei teaks, mis kell laps magab päeval, või et beebi oleks õhtul nii kaua üleval kui vanemad. “Kui ma tahan temaga rahulikult käia võimlemas või mängimas, on tähtis, et ta oleks sel ajal ka välja puhanud. Õhtul aga vajan aega ka endale,” ütleb naine.