Kõht kinni

Gastroenteroloog Tiina Rägo vastuvõtul käivatest lastest vaevab kõhukinnisus umbes kolmandikku. Aga kui palju on veel neid, kes tohtri poole ei pöördu?
Kõhukinnisus võib muret teha igas eas, ent sellel on ka oma lemmikvanused.

2–4aastased: kolmese Mattiase lugu

Kolmeaastasel Mattiasel pole kunagi varem kakamise ega pissimisega probleeme olnud – niipea, kui aasta ja kahekuuselt mähkmetele hüvasti öeldi, tuli kõik, mis vaja, ilma vaevata potti.
Mõnda aega tagasi oli poiss aga haige, kõht jäi kinni ja kakamine oli vaevaline. Tuli isegi verd ja lima. Järgnesid vereproovid, klistiir, uuringud… ja Mattias ei vaadanud enam poti poolegi. Igapäevane pilt oli selline: mingil hetkel muutus jõnglane rahutuks ja ilmselgelt oli aru saada, et häda on käes, aga vanemate küsimusele “Kas kakale tahad?” järgnes kiire vastus “Ei taha”. Mõne minuti pärast oli õnnetus püksis.

“Pärast vaatab poja alati suurte silmadega otsa ja ütleb: “Ega sellest ju midagi ei ole?! Ma enam ei tee.” Muidugi ei riidle ma temaga selle pärast. Ma ju näen, et ta ei julge kakada. Alles siis, kui esimene ports on püksi tulnud, on laps nõus potile minema,” räägib ema, kes on kogu selle asja pärast õnnetu ja mures.

Õnneks on küll nii, et poisi kõht enam kinni ei olegi – mustad ploomid, mida ta mõnda aega sai, ilmselt aitasid. Ja kohukesed, mida laps hirmsasti armastab, on talle rangelt keelatud. Aga Mattias kardab ikka potile minna, sest kunagi oli see ju nii valus.

Miks laps keeldub kakamast?

• 2–3aastane otsustab juba ise, kas ta läheb potile või hoiab kakat kinni. Väi­ke laps, kes on kas või kord kogenud potil käies valu, mõtleb: “Ma ei kaka enam kunagi.” Ja ta teeb tõesti kõik selleks, et kakat ei tuleks: ajab ennast varvastel seistes pulksirgeks ning surub tuharad kokku. Ta võib keelduda seetõttu isegi potti pissimast.
Kui ta siiski potile läheb, siis röögib nii, et nägu punetab. Aga mitte sellepärast, et ta punnitab ja tal on valus, vaid ta pingutab kõigest väest, et kakat tagasi hoida. Halb mälestus ei kao kuigi kiiresti.

• Paljudel puhkudel on pükste mää­rimises süüdi see, et laps ei ole veel arenguliselt küps potil käima.

• Üheks põhjuseks võib olla lasteaeda minek, mis tekitab suurt stressi. Pole seal ju ema, oma potti ega vaikust ja rahu enese kergendamiseks.

• 10–15%-l lastest on tegu käitumusliku pükste määrimisega – lapse kõht pole tegelikult kinni, sest potti tuleb paras ports, kuid veidi tuleb enne ka püksi. Arvatakse, et see on lapse tahte ja oma mina näitamine. Enamasti juhtub seda siis, kui pisike on emaga koos. Vahel on laps aga nii hõivatud oma tegevusega, et ei lähe õigel ajal potile.

7–10aastased: kümnese Joosepi lugu

Möödunud suvel selgus ema suureks üllatuseks, et 10aastase Joosepi kõht on kinni mis kinni. “Avastasime selle alles siis, kui poeg kõhuvalu kaebas ja ütles, et pole juba nädal aega suuremat häda teinud – nii vana lapse käest ju kogu aeg ei küsi ka!

Mul polnud aimugi, et 10aastasel võib selline probleem tekkida – väiksest peast ei olnud tal kakamisega mingit muret. Panin talle siis Microlaxi küünla. See kogus, mis välja tuli… see oli metsik!” meenutab ema.

Nädala pärast tuli jälle Microlax appi võtta, nädala pärast jälle… Niiviisi kuid järjest. Lõpuks mõtles ema, et see pole ometi normaalne ning jättis küünlad ära. Poiss sai jogurteid ja linaseemneid, aga kasu polnud midagi.

“Nägin, et laps läks aina tujutumaks, oli kuidagi väsinud, isutu – või ehk ta juba kartis süüa? Mis kõige hullem, kempsus ei tulnud tal midagi, aga püksid olid kogu aeg määritud. See võis tahtmatult juhtuda igal pool – külas, tänaval, koolis… Laagrisse teda saata ei saanud, suvel rannas… Me ei läinud kuskile, ilma et mul poleks hunnikut puhtaid pükse kaasas olnud. Mõni päev polnud neid vaja, teine päev tuli pükse vahetada mitu korda. See lõhn… ja lõputu pesemine!”

Kõik kestis umbes pool aastat. Siis läks ema pojaga arsti juurde. “Tohter katsus kõhtu ja ütles, et lapse kõht on kinni. Saime rohud, mis kõhu lahti tegid. Arst küll hoiatas, et olge valmis, seda tuleb väga palju, aga tegelikkus ehmatas ikka väga. Kolm päeva tuli… see tuli püksi ja pressis pükste vahelt välja… Aga oh seda õnne ja rõõmu, mis oli pärast, kui Joosep vaevast lahti sai.”
Rohtu pidi poiss võtma veel pikka aega, aga praegu on kõik kombes. Seda lugu oli ema nõus rääkima selleks, et teistele öelda: kui kõht on korrast ära, siis tuleb kohe arsti juurde minna. “Võib ju kannatada aastaid ja oodata, millal kõik üle läheb, aga see on nii lapse kui enda piinamine.”

Kõht lahti või kinni?

Kui pükse määriva lapsega arsti juurde minnakse, siis sageli usus, et küllap on kõht lahti. Tegelikult selgub, et laps ei käigi kempsus – ainus, mis välja tuleb, on püksis. Kui siis tohter kõhtu uurima hakkab, on tunda, et lapse sooled on täis kõvu roojamasse; neid võib näha ka röntgenis. Sellisel juhul pole tohtril kahtlustki, et tegelikult on lapsel kõht hoopis kinni.
Aga kust on pärit see vedel kaka, mis püksis?

Kuigi ema arvab algul, et laps on lohakas ega pühi korralikult, pole hooletusega siin mingit pistmist – kõik toimub tahtest sõltumata. Kõvad kakamassid, mis on soolde justkui pakitud, ärritavad limaskesta. Lima muudab osa sellest massist vedelamaks ja see valgubki välja.

Mis on kõhukinnisuse põhjuseks?

• Oma osa võib olla geneetikal.
• Kindlasti mõjub vale toit.
• Tihti pole aga algne põhjus kõhukinnisus, vaid oma osa on psüühikal.
Lapse kõht võib ju kinnisevõitu olla, ent ta tuleks kenasti toime, kui saaks rahulikult keha kergendada. Koolis, kus segavaid tegureid on palju, pole mugav ja laps hakkabki kakat kinni hoidma. Siit saab alguse nõiaring, millega võitlemine kestab kuid.

MIDA TEHA, KUI LAPSEL ON KÕHT KINNI?
• Minge arsti juurde. Kui laps ei kaka 2–3 päeva või tal on kõht kinnisevõitu olnud juba 2–3 nädalat, ei tasu oodata, et küll läheb ise mööda. Alati polegi tegemist lihtsalt kõhukinnisusega – põhjuseks võib olla mõni haigus või ravimid (epilepsia rohud, antidepressandid).

• Toidusoovitused. Vaata üle lapse toidulaud. Kinnistava toimega on piim ja piimasaadused, liha, munad, makaronid, sai, šokolaad, kakao jt.
Paku lapsele kiudainerikast toitu: marju, puu-, juur- ja teravilju. Mida jämedam jahu, seda parem; head on ka nisukliid. Piimasaadustest on sobilikud keefir ja hapupiim, jookidest täismahlad, mehud, vesi. Morss, milles on palju suhkrut, ei kõlba.

• Lahtistid. Kui laps pole 2–3 päeva kakanud, saab teda kodus aidata Microlaxi küünlaga, kuid see on vaid tule kustutamine. Edaspidi tuleks eelistada suu kaudu võetavat Duphalaci, mida võib arsti soovitusel kasutada pikka aega.
Kui kõhukinnisus on kestnud kaua, kombineerib tohter erinevaid ravimeid. Ravi võib kesta kuid. Rohu võtmist ei tohi lõpetada päevapealt, vaid järk-järgult. Lah­tisteid pidevalt kasutada ei tohi, kuna organism harjub ja need ei toimi enam.

• Klistiir. Tehakse arsti soovitusel siis, kui Microlax ei anna tulemust.

• Režiim. Pane laps potile 5–20 minutit pärast söömist, sest sel ajal tekib reflektoorselt kakamise tung. Kui laps keeldub, ära sunni teda, muidu seondub tal potiga negatiivne emotsioon. Pigem võta appi mänguasjad, kavalused, premeerimine.

• Liikumine. Igasugune liikumine tuleb kõhukinnisuse korral kasuks, sest soodustab soole tühjenemist.

KÕHUKINNISUS IMIKUL

Kui kõht on kinni juba tita esimesest elunädalast saati, viitab see pigem väärarengule. Hilisema aja kohta tasub teada, et isegi kui rinnapiimatoidul olev imik kakab üle mitme päeva, kuid väljaheide pole kõva ning laps ise on terve ja võtab kaalus kenasti juurde, siis kõhukinnisus teda ei vaeva. Imikul pole lihtsalt midagi kakada, sest rinnapiim ei anna nii palju jääki.
Rinnapiimaasendajat saava tita kõhukinnisuses on enamasti süüdi vale toit, mida saab hõlpsasti vahetada. Põhjuseks võib olla ka mõni haigus, näiteks Hirschsprungi haigus, mida Eestis esineb õnneks harva; raske neuroloogiline haigus, kilpnäärme alatalitlus.

Mida teha?

• Rinnapiimatoidul olevale imikule võib anda natuke vett, see aitab suurendada sooles olevaid jääke.

• 4–5kuusele võib lisaks pakkuda veidi õuna- või pirnipüreed, ploomi- või peedimahla.

• Kui tita saab lisatoitu, peaks juurviljapürees olema vähem kartulit ja rohkem kapsast.

• Toidu sisse võib segada 1 sl toiduõli päevas. Puhta õli andmisega tasub olla ettevaatlik, sest see võib sattuda hingamisteedesse.

• Kraadiklaasi otsa ega seebipulka ei maksa kakamise esilekutsumiseks kasutada, sest laps harjub sellega ega proovigi enam ise hakkama saada.

• Soole tühjenemisele aitab kaasa kõhu masseerimine ja lapse jalgadega vastu kõhtu surumine.