Laps kohaneb uue maailmaga

See tunne on imeline. Kuidas pakkuda oma laspele seda, mida ta nüüd kõige enam vajab - turvatunnet?

Üheksa kuud ootust ning ema ja lapse siiani lahutamatu ühine kooselu on saavutamas uut tasandit. Laps sünnib ja alustab iseseisvat elu, olles ometi emaga ka edaspidi lähedalt seotud.
Laps pannakse kohe pärast sündi sinu kõhule. See on pisikesele parim koht, kus uue maailmaga tutvuda – ema südamelöögid, kehasoojus, lõhn, puudutused ning käte moodustatud mõnus pesa aitavad tal end tunda turvaliselt.

Sina saad nüüd ometi pisikest süles hoides tunda tema lõhna, keha soojust ja pehmust oma naha vastas, märgata tema õrnu liigutusi, vaadata tema silmadesse, silitada tillukesi käsi ning hellitada teda. See on lapse ja ema omavaheline armastuse vahetamise viis. Armastajatele on ajamõiste olematu – armastus ei vaja mitte ajalist, vaid tunnetuslikku mõõdet. Seega on aeg sinu ja lapse ümber peatunud, et austada teie kohtumist – jagage võrratut koosolemist.

Laps võiks jääda paljalt ema naha vastu nii kauaks kui võimalik. Kaalumine, mõõtmine ja muud toimingud võivad oodata, nendega ei peaks kiirustama. Vahetut sünnijärgset kehalist lähedust ei saa ema ja laps jagada vaid juhul, kui lapse või ema seisund eeldab kontrolli või abi osutamist. Niipea kui see on võimalik, peaksid ema ja laps saama taas koos olla.

Mõni aeg pärast sündi, enamasti 20–30 minuti möödudes, hakkab laps otsima teed ema rinnani – avab suu ja liigutab suud ja keelt, üritab suuga haarata oma sõrmi, liigutab käsi ja jalgu ning küünitab end rinna poole. See annab märku, et ta on valmis esimeseks toidukorraks ema rinnal. Aita tal leida rind ning võtta hea imemisvõte.

Esimest piima nimetatakse ka ternespiimaks. See ei näe välja nagu tavapärane valge piim, vaid on poolläbipaistev, kollakas või sinaka varjundiga vedelik. Ternespiim on energiarikas, sisaldab vitamiine ja kaitsekehi ning peale selle valmistavad juba esimesed ternespiimatilgad lapse soolestiku ette seedimiseks.

Ema võib tunda imetamise ajal kõhus pinget või ka väikest valu. See tunne on seotud emaka kokkutõmmetega, mis tekivad seetõttu, et laps imeb rinda ning ema keha hakkab eritama hormooni oksütotsiin. Seega aitab imetamine emakal kokku tõmbuda, platsental sündida ning vähendada verejooksu. Esimene imetamine peaks aset leidma lapse esimese sünnijärgse elutunni jooksul. Jätkuv kehaline lähedus mõjub lapsele turvaliselt – ta tunneb, et lähedus ema ja tema vahel on küll pisut teistsugune, kuid nad on ometi koos. Tundes end kindlalt, saab laps uurida ümbritsevat – kuulata ja vaadata ema, alustada rinnapiima imemist ja tajuda keskkonda, kuhu ta on sündinud.

Sünd toob lapse ellu palju suuremaid ja väiksemaid muutusi – ta kohtub valgusega, kuuleb senisest selgemalt ja vahetumalt temani jõudvaid helisid, tunneb puudutust, haistab eri laadi lõhnu ning tunneb maitseid. Uusi kogemusi on rohkelt ja ema on siiani ainus, kellega laps on seni lähedane olnud. Seepärast pakub ema ka nüüd lapsele parimat võimalikku turvatunnet.

Allikas: "Minu 9 kuud", Kristiina Uriko