LOE JA IMESTA| Beebidel on uskumatud võimed!

 (1)
LOE JA IMESTA| Beebidel on uskumatud võimed!
Foto: Shutterstock

Beebidel on lausa üleloomulikke võimeid – vastsündinu oskab sukelduda, võib teha pärast sündi mõned sammud ja tema haare on nii tugev, et ta suudaks ka rippuda. Vastsündinutel on veel palju oskusi, mis tunduvad lausa uskumatud.

1. Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada. Nad ei kopeeri ega matki teiste naeratusi, naeratavad ka pimedad beebid.

2. Vastsündinud nutavad kolm esimest elunädalat pisarateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressi maandamiseks ei nuta.

3. Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem, ning suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid suudavad katsetes ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta, ja on imestunud, kui testijate pakutav vastus on vale.

4. Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik. Kuna ta aga ei suuda aga endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ja kui on palav, lebavad paigal justkui päevitajad. Nende märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm.

Seotud lood:

5. Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest.

6. Tuleb välja, et kui beebi kasvaks kogu elu samasuguse tempoga nagu esimesel eluaastal, oleks ta täiskasvanuna sama suur kui Kalevipoeg.

7. Et sa oma vastsündinud beebisse kõrvuni armuksid, on beebi pupillid pärast sündi ülisuured. See tekitab emas soovi beebi eest hoolitseda ja teda kaitsta.

8. Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära juba kahepäevaselt ka siis, kui mängida neile ette ainult üks silp ema öeldud lausest.

9. Beebinutt on spetsiaalselt niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.

Foto: Shutterstock

Loe veel

10. Beebi ellujäämine sõltub sellest, kas ema hakkab tema eest hoolitsema ja teda toitma. Kogu beebi välimus on loodud selliseks, mis tekitaks emas soovi beebit enda lähedal hoida. Tema kumer laup, pisike ninanöps, suured tumedad ümmargused silmad (kõikidel vastsündinutel on need sinised) ja pontsakad jäsemed – see kõik tekitab emas soovi beebit toita ja katta.

11. Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne puhul hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima. See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine.

12. Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita.

13. Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Juba kolme kuu vanuselt kulutab aga beebi juba ainult 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse õppimiseks.

14. Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Ta suudab kõigest kümme minutit pärast sündimist kindlaks teha, kust suunast heli tuleb.

Foto: Shutterstock

15. Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele kõrvaklappidest muusikat ning kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sellel ajal aktiivsemaks – seda eriti juhul, kui emale muusika meeldis.

16. Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad. Nad kasutavad seda võimet esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks, nii et sellel ajal ei tasu kasutada parfüüme ja kodukeemiat.

17. Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud saavad alati aru, kui neid puudutatakse – isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad imikud ka endale kõike suhu.

18. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised.

19. Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu toitmise ajal. Sellel kaugusel on beebi silmad ka oma kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad.

20. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli, selle asemel et näiteks telefonihelinat järele teha.

21. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha nii inimeste nägudel kui ka erinevatel ahvinägudel, kuid juba üheksakuuselt suudavad nad eristada ainult inimnägusid.

Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada.
Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile.
Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles.

Allikas: Moodne Pere

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare