Magusate mammude aeg
Suvel on ahvatlus pista ka pere pisimale suhu üks magus mammu. Ei tasu siiski unustada, et imik võib hakata lisatoitu sööma alates 6. elukuust. Sõltuvalt lapse kasvust võib seda anda ka varem, kuid mitte enne 17. elunädalat.
Lastearst Reet Raukas märgib, et kuna lastel on magusa maitse taju kaasa sündinud, ei tasu esimese lisatoiduna pakkuda puuvilju ja marju, mida tita võib kergesti eelistama hakata, vaid alustada võiks juurviljadest. Titale on ju kõik maitsed algul võõrad. Toitu korrapäraselt pakkudes kujunevad maitse-eelistused, mis jäävad ka täiskasvanueaks.
Kasulikud köögiviljad
Köögiviljadest sobivad imiku esimeseks lisatoiduks kartul ja erinevad kapsad. Näiteks pea-, lill-, spargel- ja rooskapsas, mis sisaldavad C- ja E-vitamiini ning foolhapet.
Hästi sobivad ka kõrvitsalised, mille maitse pole kuigi esiletükkiv ning millest on pehme viljaliha tõttu lihtne süüa teha.
Porgand on juurvili, mis maitseb vist küll kõikidele beebidele. Selle lisamine annab köögiviljapüreele hea magusa maitse. Paraku kipub A-vitamiini rikas porgand põhjustama teistest köögiviljadest rohkem allergilisi nahareaktsioone. Seega tuleks porgandit algul proovida ja siis alles otsustada, kas lisada see imiku menüüsse.
Herned ja oad sobivad samuti tita toitmiseks, sest neis on väärt toitaineid ja vitamiine. Ilmselt ei tasu neid anda esimese viljana, küll aga võib üsna ruttu, mõni nädal pärast lisatoiduga alustamist, hakata neid köögiviljatoidule lisama. Kaalikas ja peet sobivad umbes aastase lapse toidulauale. Nendes on teistest köögiviljadest rohkem nitriteid ja nitraate, mistõttu võiks need lisada menüüsse veidi hiljem.
Puuviljad ja marjad
Marjad ja puuviljad on head C-vitamiini allikad, millest võiks eelistada imiku toidulaual kodumaiseid. Marjadest sobivad hästi vaarikad, mustikad, pohlad, jõhvikad, murakad, punased ja valged sõstrad, puuviljadest õunad, pirnid, ploomid ja kirsid. Lapsele võib neid pakkuda nii toorelt kui keedetult, sõltuvalt tita vanusest ja puuviljade puhul ka viljaliha tihedusest.
Marju võiks algul püreestada, kuid lapse kasvades võib neid ka ükshaaval suhu pista. Nooremale lapsele võiks toorest õuna pakkuda peene riiviga riivitult, vanem laps saab hakkama ka õunatükikese närimisega. Kui tegu on välismaiste puuviljadega, tuleks need koorida.
Banaan kogub endasse rohkelt nitraate ja nitriteid, mistõttu võiks sellest imiku puhul pigem hoiduda. Ettevaatlikult tasuks suhtuda ka võimalikesse allergeenidesse, nagu maasikad, mustad sõstrad, apelsinid, greibid ja kiivid. Allergia avaldub enamasti nahalööbena, mis võib tekkida põskedele ja kehale. Igaks juhuks ei tasu lapsele pakkuda ühel päeval erinevaid varem proovimata puuvilju-marju. Muidu on allergilise reaktsiooni puhul raske kindlaks teha, mis just seda põhjustas.
Aiasaadustest võiks valida võimalusel need, mida on kõige vähem kahjurite vastu pritsitud ja mineraalväetistega väetatud. Eelistada tasub vilju, mis kasvavad meie piirkonnas.
Kui imetad beebit
Kui imetad last, mõjutab sinu toit ka titat. Ole tähelepanelik köögiviljade suhtes, mis tekitavad sagedamini allergilist löövet. Nendeks on maasikad, kiivid, mustad sõstrad, apelsinid, tsitruselised, tomat, paprika, herned ja oad.
Kuna ka rinnaga toites on naise foolhappevajadus suurenenud ja imik saab vajalikku foolhapet vaid rinnapiimast, tasub võtta seda vitamiini imetades 500 µg päevas toidule lisaks. Foolhapet leidub paljudes rohelistes taimeosades, kuid kõige paremini omastab organism seda spargelkapsast, spinatist, sojaubadest ja hernestest. Rohkelt leidub seda ka maksas ja pärmis. Natuke raskemini kättesaadav on see mustadest sõstardest, maasikatest ja tsitruselistest. Kuna foolhape laguneb kergesti valguse ja kuumuse toimel, saab seda eelkõige värsketest köögiviljadest. Foolhapet tuleb võtta sama palju ka enne rasestumist ja lapseootuse ajal, sest selle vitamiini puudus võib tekitada loote väärarenguid.
Vitamiinid meie toidus
Olulisemad loomsed ja taimsed allikad
A-vitamiin, karotenoidid: porgand, paprika, tomat, kõrvits, või, kala- ja loomamaks, juust
D-vitamiin: munakollane, või, rasvane kala, pärm, maks
E-vitamiin: porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned
B1-vitamiin: täisteratooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais
B2-vitamiin: piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat
Niatsiin: kanaliha, kalatoidud, maks, täisteranisujahu, piim, muna
B6-vitamiin: rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks
Folaadid: rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks
B12-vitamiin: tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened
C-vitamiin: paljud marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustad sõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised jt
