Mänguasjad, millest ei tüdine

Nii juhtuski – kastid ja sahtlid said asju täis. Aga selgus ka, et neist ainult ehk kolmandikuga hakkas laps mängima. Mõne asjaga tunduvalt hiljemgi, sest laps pidi selleks enne küpsema.

Mulle endale meeldivad pigem loomulikud mänguasjad – looduslikust materjalist (vill, puit) ning et hiir on hall ja karu pruun, mitte lilla või oranž. Ja tore on mängida ka tammetõrude, salvrättide, tühjade karpide, lusikatega...

Uurisin, milliseid lelusid teised lapsevanemad hindavad, millised on mänguasjapoe müügihitid ning mida tark raamat kuni kolmeaastastele soovitab. Ehk aitab see ka neid, kes pead murravad, mida väiksele sugulasele kinkida.

Emade kogemus
Kuueaastase Kertu ema Piret tõdeb, et kõige olulisem oli tütrele lihast ja luust peni ehk siis väike Jack Russelli terjer Tobi. Tema mõjutas ka lemmikute valikut – neiks said enamasti mängukoerad. Esimesel eluaastal oli lapsel vähe mänguasju, neist popimad Fehni muusikaga jänes, mille kõrvad krõbisesid ja mida eri kohtadest vajutades muusikat kuulis. Meeldis ka Fisher Price’i beebiklaver ja Chicco muusika-mängukeskus, mis oli popp pikalt, ligi poolteist aastat.

Esimese ja teise eluaasta vahel sai Kertu oma esimese beebinuku. Ei saa öelda, et see oleks suurt vaimustust tekitanud, kuigi teistele temaealistele väga meeldis. Beebi- ja üldse nukud muutusid lemmikuks alles viienda eluaasta lõpul. Teiste soovitusel ostetud Fisher Price’i laulev koer oli igati menukas mänguasi ja on aeg-ajalt kasutusel siiani.

Teise eluaasta lõpupoole said kõige armsamateks mänguasjadeks McDonald’sist pärit pehmed koerakesed. Üks kadus ära, teine on siiani alles ja seda hoitakse hoolikalt. Teise ja kolmanda eluaasta vahel tuli ka Lotte-Bruno- Alberti vaimustus. “Eriti nendega ei mängitud, aga teadmine, et need tegelased on olemas, oli tähtis. Mängukannidest populaarsem oli Lotte raamat. Üks loeti-lapati kapsaks, teine, korralik köide on riiulil.”

Peale ülalmainitu meeldisid Kertule raamatud ja käelist tegevust arendavad esemed. “Ega tal päris kasutuid mänguasju olnudki. Kõige mõttetum ost oli üks motoorikakeskus, millega Kertu mängis ainult siis, kui ma väga meelitasin. Olid ka mõned kingitud pehmed mänguasjad, mida ma talle kätte ei andnudki, aga nüüd hiljuti asju sorteerides ei raatsinud laps neist siiski loobuda.“

Arturi (5) ja Johanna (7) ema Triinu meenutab, et väiksena meeldis Arturile – ja huvitaval kombel ka poisist vanematele tüdrukutele – mänguasi, mis nägi välja nagu auto armatuurlaud: sel olid rool, käigukang, peegel, aknapuhastaja ning erinevad nupud, mis tegid häält.

Johanna sai umbes aastasena beebinuku, mis oli alul natuke aega põnev, aga siis huvi lahtus. Praegu on see jälle üks ta lemmikuist. Seega ei tasu kohe esimese antipaatia peale mänguasja taaskasutusse anda, veel vähem ära visata.

“Eri suuruses legod on meie lastele alati meeldinud, siiani on suured lemmikud.” Väga head ja lihtsad mänguasjad olid topsid, mis käisid üksteise sisse ja mida teistpidi keerates sai torni ehitada. “Tegelustekk, mis oli käsitöö ja imeilus, ei olnud eriti suur hitt, samas see kaar, mille külge beebi lelud riputatakse, köitis küll. Meeldis väga riidest telk (printsessiloss), kuhu sai peitu pugeda. Lapsed kuhjasid selle mänguasju täis, ise istusid nende keskel. Praegugi on laste lemmikmäng igale poole käepärastest vahenditest onnide ehitamine – nii toas kui ka õues.”

Ei tasu esimese antipaatia peale mänguasja taaskasutusse anda.
Lemmikkaisulooma Johannal ei olnud. Arturil on selleks hüljes, kelle nimi on Ilves ning kes käib omanikuga igal pool kaasas. Mänguklaver ja -kitarr olid täitsa toredad, aga huvi rauges. “Täiesti mõttetu asi on lastearvuti. Laps ei ole rumal – kui tal juba arvutihuvi on, ei taha ta mängida suvalise roosa masinaga, mis näeb küll läpaka moodi välja, kuid suudab vaid teha sõnamänge ja muusikat esitada. Laps tahab päris asja! Johanna sai mänguarvuti kolmeselt, kuid “häkib” ikka meie arvutis.”

Sotsiaalmeedias väikesele küsitlusele vastanud nimetavad paljuski sama, mida Triinu ja Piret. Pea kaheseks saava Helise ema Maari toob samuti välja, et tema tütar on Chicco muusika-mängukeskusega lustinud juba väiksest peale ja teeb seda praegugi. Lisaks on Helise lemmikuiks nukukäru, Fisher Price’i kell, kleepsuraamatud, millega ka voodisse minnakse, ja Cotoonsi roheline puulehe moodi raamat, kust kostab nupulevajutuse peale heli.

Mattiase (2,5) ema Erika: “See Cotoonsi mänguasi on ka Mattiase jaoks hitt sellest ajast peale, kui ta sai selgeks nuppudele vajutamise. Peale selle on meil praegu popid klotsid, suured puust legod jms.”

Kadri pojale Karl Kristjani-le (3) meeldib Carsi mängurada ja Play Dohi plastiliinimasin. “Kui poeg oli üheksakuune, ostsin talle pehme mängukaru, mis seisis pikalt niisama voodikaunistusena. Aga kui ta aasta tagasi lasteaeda läks, siis sellest ajast peale on nad lahutamatud. Oma voodis magab, mõmmi nii kõvasti kaisus, et kui külge pöörab, siis mõmmi ka pöörab.”

Kersti tütar Marta (3) mängib nii nukkude kui ka autodega, vaatab raamatuid, paneb puslesid kokku, mängib legodega ja tahvelarvutis. “Kui saab endale midagi uut ja meeldivat, näiteks nukunõud ja -pliidi, siis paar päeva on see hitt, aga pärast mitte enam nii väga.“

Mirjami (2,5) ema Mai kiidab Fisher Price’i laulukutsut, mõnda muusikainstrumenti, nagu marakas, ksülofon, süntesaator, nukunõusid ja lõigatavaid ehk krõpsudega koos käivaid toiduained, mida saab mängunoaga tükeldada. “Lisaks on meil muutunud tantsimisel hädavajalikuks mõned mu pärlid, mis tuleb alati muusikat kuuldes sahtlist välja otsida, kaela panna, lakkamatult vahetada. Maal täidavad sama funktsiooni minu sallid-rätikud.”

Agnese sõnul oli tema pojal Johanil (3,5) titena favoriidiks hernestega täidetud plastpudel ja mingi aeg oli pikemalt kasutuses laulukoer. “Praegu on esikohal autod, teisel kohal autopiltidega raamatud, siis on tükk tühja maad ning seejärel tulevad legod, duplod, pusled ja kaisuloomad.” Mida aga kindlasti enam ei ostaks – mis läheb kohe katki või millega laps mängida ei oska või ei taha? Agnes: “Kindlasti ei sobi ebakvaliteetsed turukannid. Kuid tegelikult ei tea iial ette, mida laps mänguasjast arvab. Meile toodi kingiks kaks komplekti puidust kuulikeste ja toksimishaamriga – kinkijate lapsed olevat neid väga hinnanud, Johan jäi aga üsna ükskõikseks.”

Raamatutarkus
Olen nõus, et mänguasja populaarsuse lapse jaoks kujundab ta eripära, ent kindlasti on tähtis ka eakohasus. Nagu lapsevanemad juba mainisid, võib mõni ese seista, oma aega oodata ja siis väga armsaks saada. Dr Sally Ward toob oma raamatus “Terane laps” (allikas www.looduspere.ee) välja, millised mänguasjad eri vanuses lapsi paeluvad.

Esimesel kolmel elukuul sobivad vaatamiseks liikuvad kontrastsete värvitoonidega lelud, kuulamiseks lihtsad kellukesed ja muusikariistad, kättevõtmiseks eredavärvilised ja eri tekstuuriga esemed. Edasi tulevad rõngas- ja peegelkrõbistid, -kõlistid ja -kõristid, lastepeeglid ja tegevuskeskused, (pehmed) klotsid, karbid, pallid.

Lapse arenedes tekib tal huvi kõigutatavate ja üllatust peitvate lelude vastu (jonnipunn, vurr jt). Enne aastaseks saamist võiks laps tahta tegutseda nukuvankri ja -nõudega, pehmete mänguloomade ja puust mängu- autodega, pliiatsi ja paberiga, üksteise sisse mahtuvate topside ning muusikariistadega, nagu marakas, ksülofon, trumm jt.

Teisel eluaastal soovitab raamatu autor anda lapsele mängimiseks asju, mis on tõepärased (mitte rääkivat autot ega lendavat rongi) ning millega saab täiskasvanute tegevust jäljendada. Lapsele meeldivad lükatavad ja järelveetavad lelud, jämedad rasvakriidid, memod ja pusled, kus saab tükke või paarilisi omavahel kokku sobitada, mänguhaamrid koos pulkadega, mängutelefonid, lihtsad rongid, suured nukud, mängukarud, mänguvoodid voodipesuga, köögiriistad ja mängutoit, majatarbed. Edaspidi võiksid sobida erisugused anumad veemängude jaoks, kast klotside paigutamiseks, käru või veoauto liivakastis mängimiseks, üksteise sisse mahtuvad topsid, suur pildidoomino ja värvide kokkusobitamise mängud. Teise eluaasta lõpuks tulevad mängu triikimis- ja pesemisvarustus, nukumajad ja garaažid.

Kolmandal eluaastal sobib lastele savi või plastiliiniga voolimine, näpuvärvide ja vildikatega joonistamine. Omal kohal on keerulisemad pusled, tühjad kastid ja karbid õuemängudeks, arsti, politsei jt kostüümid, lauamängud, nt “Tsirkus”, “Reis ümber maailma”, mängukaardid lihtsate kaardimängude jaoks, kiikhobud. Põnevust võivad pakkuda aga ka taimed, liblikakookonid ja kullesed.

Müüjad soovitavad
Kotryna OÜ turundusjuhi Enel Lausa sõnul otsitakse enamasti mänguasju, mis on kas lapsi arendavad, lisafunktsioonidega või siis eakaaslaste hulgas populaarsed. “Tooksin välja näiteks brändid VTech, Playgro ning Hape. VTechil on suure- pärane valik lapsi arendavaid mänguasju, nagu “Avasta ja õpi autosõitu”, “Õpetav kilpkonn”, “Beebitelefon”, “Kalake, laula ja loenda”. Hape’i toodete hulgast leiab ilusaid puust mänguasju, millest on palju mängurõõmu. Playgrol on toredad “Päikesekate”, “Avasta palli”, “Pehme mobiiltelefon”, “Plastpüramiid” ning “Laulev elevant”. Alati on lapsevanemaid ja lapsi huvitanud Fisher Price’i ja Chicco tooted, aga kuna nende hinnad on üsna kõrged, siis paljud eelistavad pigem analooge.”

Juku mänguasjakeskuse Rocca kaupluse juhataja Vaike Adleri sõnul pole neil kindlaid tooteid, mida teistele eelistatakse. “Ühele on tähtis hind, teine valib mänguasja, mis pakub lõbusat ja loovat tegutsemist, kolmas eelistab kindlat brändi või otsib toodet, mille kohta on foorumitest lugenud. Imikutele ostetakse enim kõristeid ja mängumatte, väikelastele mängu- laudu, üksteise sisse/külge asetatavaid torne ja kuubikuid. Mudilaste vanemate soovid on juba kindlamad – tüdrukud mängivad nukkudega, poisid autodega.” Kuid eriti rõhutab Vaike Adler: “Kõige olulisem on aga lapsevanemale, et mänguasi oleks ohutu.”