“Kodus vaatasin, et tal on kaelal samuti teist värvi laik,” meenutab Leanika kahe ja poole aasta taguseid sündmusi. “Teisel kaksikutest, Karmenil, märke polnud. Siis märkasin ma ka Kristiina õla peal laiku. Ühel hetkel panin kohkumusega tähele, et need suurenevad iga päevaga lausa silmanähtavalt...”

Õnneks on Leanika sõbranna lastearst, kes rahustas noore ema joonelt maha ja seletas, et tegemist on hemangioomidega – veresoonkonna healoomuliste kasvajatega. Kuigi need pole tervisele ohtlikud, on targem siiski spetsialisti poole pöörduda. Nii läkski ema kahekuuse Kristiinaga Mustamäe lastehaigla kirurgi Indrek Variku jutule.

Laser on parim

Kõigepealt sai Leanika kuulda, et hemangioomid kasvavad eriti kiiresti 3.–5. elukuul. Esimese eluaasta lõpuks kasv enamasti peatub ja pooltel juhtudest kaovad märgid 5.–6. eluaastaks iseenesest. “Meie puhul oli aga erand,” ütleb Leanika. “Arst pani tähele, millise kiirusega Kristiina hemangioomid kasvavad ja soovitas kohe opereerida.”

Olgu öeldud, et tüüpiline hemangioom on selgepiiriline maasikapunane nahapinnast kõrgem ebakorra­­­­pärase kujuga moodustis. Kõige sagedamini esineb taolist märki pea ja kaela piirkonnas, kuid seda võib ette tulla ka mujal – näiteks suguelunditel ja vahel harva siseorganites, kus selle avastamine on väga keeruline.

Kuna enamasti asub hemangioom siiski nähtavas kohas, torkab see vanematele varakult silma. Otseseid reegleid küll pole, kuid lastekirurgid soovitavad tohtri juurde minna 1,5–2kuuse lapsega. Juhul, kui märk ei sega ja jääb riiete alla, võib raviga oodata kuni kolmanda eluaastani. Sellegipoolest tuleb olla tähelepanelik: püksikummi all, küünarnukkidel, põlvedel või genitaalidel olevad hemangioomid kipuvad kergesti viga saama.

Väikesel Kristiinal eemaldati laserravi abil korraga kaks hemangioomi – silma all ja õlal. Kuklapealne märk oli juba nii suureks kasvanud, et seda sai laseriga ainult piirata, et see edasi ei kasvaks.
Pea kogu maailmas ravitakse hemangioome lasermeetodil. Raviga püütakse alustada veel enne beebi 3.–4. elukuud, sest nii on võimalik hemangioomi kasvu peatada. Kuigi operatsioon tehakse üldnarkoosis, peab laps haiglas olema vaid ühe päeva. Tulemust ei maksa siiski oodata kohe. Laserkiire toimel tekib hemangioomis steriilne põletik, mille tagajärjel kasvaja esialgu koguni suureneb. Alles 2–3 nädalat pärast operatsiooni hakkab see vähehaaval taanduma. Lõplikku tulemust võib oodata 6–8 nädala pärast. Siis otsustavad tohtrid ka edasise ravitaktika – vahel on vaja opereerida veel teist ja kolmandatki korda.

Ilumärgiga tüdruk

Kristiina õnneks teist operatsiooni ei vajanud. “Silma all nägi hemangioom pärast laserravi välja nagu väike põletusarm – süsimust,” kirjeldab Leanika. “Siis tuli sellele kärn peale ja kui see ükskord ära kukkus, jäi järele vaevumärgatav valge märk. Sellega läks meil küll kenasti!” Ema südant rõõmustab väga, et just näo peal olev haav nii hästi paranes. Tütarlapsele ju armid au ei tee. Nüüd on Kristiina parema silma all õrn valge laik, mis mõjub pigem omapärana või iluduse märgina.

Ka Kristiina õlalt kukkus koorik korralikult maha, kuid sinna jäi järele üsna suur arm. Kukla hemangioom pole tänu laseriga piiramisele tänaseni kasvanud. Ema üllatuseks on selle sisu aja jooksul märkamatult tühjaks imendunud. Järel on vaid paarisentimeetrise läbimõõduga nahakott, mis jääb juuste alla. “Aga me laseme selle siiski peagi ära lõigata, sest see hakkab Kristiinat juuste kammimisel segama. Või kui ta peaks suuremast peast soovima juuksed kõrgesse soengusse seada...”

Tohtrite sõnul on laseriga saadud tulemused tublisti paremad kui endisaegsete meetoditega tehtud ravil. Enamasti jääb hemangioomi piirkond ülejäänud naha värvist vaid pisut heledam. Kuid ka sel juhul, kui hemangioomil lastakse ise aastate jooksul taandareneda, jääb selle koha peale naha atroofia, armkude või pigmendihäire. Märgi kadumine võib kesta kuni puberteediea saabumiseni, aga milline laps tahaks “äramärgistatult” senikaua ringi käia?

Tegelikult on Leanika avastanud oma esmasündinud tütrel veel neljandagi hemangioomi – tibatillukese, parema silma sees. “Kuid õnneks pole see hakanud kasvama,” ütleb ta. “Tohtrite soovitusel laseme sel rahulikult olla. Ehk kaob kunagi ise ära, ja kui ei kao, siis sellisena ei sega too märk Kristiinat ka üldse.”