Millised toitumisprobleemid esinevad imikutel?



Millised toitumisprobleemid esinevad imikutel?
Foto: Shutterstock

Esimesel eluaastal kulub lapsel koguni 30% toiduga saadud energiast kasvamisele. Seetõttu on väga oluline märgata tõrkeid, mis võivad esineda imiku toitmisel, teada, milline on lapse tavapärane kasvutempo, ja tunda ära võimalikele haigusseisunditele viitavad märgid, rõhutab Randvere Perearstikeskuse perearst Kati Paal.

Enamik lapsi kaotab esimesel elunädalal 7–8% oma sünnikaalust, sünnikaal peaks olema taastunud hiljemalt 2 nädala vanuselt. Kui see nii ei ole, siis on enamasti põhjus vale imetamistehnika ja/või harv imetamine- mõlemal juhul saab olukorda parandada. Laps kosub piisavalt, kui võtab kaalus juurde vähemalt 500 g kuus või 120-150 g nädalas.

Kui laps vaatamata sagedasele imetamisele piisavalt ei kosu ning pole tuvastatud muud põhjust peale saadava piima vähesuse, tuleb talle pakkuda lisatoitu, mis enne lapse 4-kuuseks saamist on imikutele mõeldud piimasegu. Kuni laps saab veel ka rinda, tuleks alati pakkuda enne rinda ja siis rinnapiimaasendajat lisaks. Vähemalt esialgu võiks piimasegu soovitada anda tassist või lusikast, vastasel korral harjub laps vale imemisvõttega. Kui rinnapiimaasendaja kogus on juba suur, tuleb muidugi appi võtta lutipudel. Rinnapiimaasendaja pakkumine on vajalik ka juhtudel, kus imetamine on vastunäidustatud emal esineva haiguse või saadava ravi tõttu.

Rinnapiimaga toitmine on vastunäidustatud harvaesineva ainevahetushaiguse galaktoseemia korral. Haigus ilmneb beebi esimestel elupäevadel: alates umbes 4. päevast ei jaksa laps enam rinda imeda, jääb uniseks ja oksendab. Arenev maksakahjustus väljendub vastsündinu kollasuse, maksa suurenemise, suurenenud maksanäitude ja häiritud verehüübimise näol. Vähimagi galaktoseemiakahtluse puhul tuleb rinnapiimaga toitmine kohe lõpetada. Edaspidi tohib last toita ainult spetsiaalse laktoosi (piimasuhkrut) mittesisaldava ravipiimaseguga.

Seotud lood:

Oluline on siiski rõhutada, et enamik imikuid talub laktoosi probleemideta, laktoositalumatus tekib päriliku eelsoodumuse korral tavaliselt alles elu jooksul ning enamasti mitte enne 5. eluaastat, sageli aga hoopis täiskasvanueas. Laktoositalumatus on ainevahetushäire, mille põhjus on ensüüm laktaasi puudulikkus. Laktaas lõhustab soolestikus laktoosi. Imendumata laktoos tekitab kõhulahtisust, kõhupuhitust ja -gaase, röhitsusi. Enamasti on imikutel ensüüm laktaas aga väga aktiivne ja laktoositalumatust ei esine.

Loe veel

Poes müüdavad imikute piimasegud baseeruvad lehmapiimal ja on mõeldud alla 6 kuu vanustele imikutele, üle kuue kuu vanustele lastele on mõeldud jätkupiimasegud. Enamikule imikutest sobib lehmapiimal baseeruv piimasegu väga hästi ega põhjusta probleeme.

Gaasivalud

Esimestel elukuudel imikuid vaevavate gaasivalude puhul võib soovitada lapsele juurde anda probiootikume või katsetada piimasegu, millele on lisatud probiootikume. Samuti võib leevendust saada gaasiravimitest (simetikoonitilgad).

Toidu tagasiheide

Umbes kolmandikul imikutest esineb esimestel elukuudel rohkem või vähem toidu tagasiheidet. Kui laps võtab kaalus kenasti juurde, siis pole oksetlemine probleemiks. Mure leeveneb, kui laps hakkab olema rohkem püstises asendis ja saama tahket toitu, mis püsib kauem maos. Rasketel juhtudel, kus toidu tagasiheide on väga tugev ja lapse kaal kannatab, võib soovitada piimasegu saavale imikule paksenevat, tavapärasest rohkem kaseiini sisaldavat piimasegu. Jaanileivapuujahu sisaldav paksenev piimasegu püsib kauem maos ja toit ei liigu nii kergesti söögitorusse tagasi. Kui laps hakkab kasvades lisaks saama tahket toitu, võib taas kasutusele võtta tavalise piimasegu.

Allergia

Imikutel, kellel on teada perekondlik eelsoodumus allergia tekkeks, väheneb astma ja atoopilise dermatiidi risk, kui nad on vähemalt neli esimest elukuud rinnapiimatoidul. Olukorras, kus sellisele lapsele oleks vaja anda piimasegu, võib soovitada hüpoallergeenset segu. See on mõeldud allergia ennetamiseks ning ei sobi juba tekkinud lehmapiimavalguallergia korral.

Juba tekkinud allergiale viitab imiku kuiv ja kare nahk, ketendavad naastud kätel, jalgadel ja näos, vahel ka kehatüvel. Allergiailmingud võivad väljenduda ka seedetrakti poolt tugeva kõhupuhituse ja -lahtisusena. Kui rinnapiima saava lapse puhul tekib allergiakahtlus, võiks ema esmalt menüüst välja jätta rohkelt histamiini vabastavad ja imikueas sageli kaebusi tekitavad toidud, nagu mesi, šokolaad, kakao, maasikad, pähklid, tsitruselised. Kui muudatus ei anna tulemusi ja lapse kaebused püsivad/süvenevad, võiks emale soovitada söödud toidu kohta päeviku pidamist, et jälgida, millised toidud võivad olla lööbe ägestajad.

Beebi esimesel eluaastal on lehmapiim (selle valguline komponent) tavatoiduainetest kõige sagedasem allergia põhjustaja, järgnevad muna ja teraviljad, harvem puuviljad, köögiviljad ja liha. Et allergiatestid ei pruugi imikueas allergiat tõestada, on sellised ema tähelepanekud väga väärtuslikud. Lehmapiimaallergia puhul peaks imetav ema menüüst välja jätma kõik piimatooted.

Tõelise piimaallergia korral ei talu laps ühtki piimatoodet: piima, keefirit, jogurtit, kohupiima, hapukoort, juustu, võid jne. Lapsele, kelle lööve ja/või kõhukaebused tekkisid selgelt pealelehmapiimal põhineva piimasegu saamist, tuleb määrata toiduks retsepti alusel väljastatav hüdrolüüsitutud vadakuvalgul põhinev ravisegu, mille allergeensed omadused on miinimumini viidud ja mille foonil lapse kaebused leevenevad või taanduvad. Hüdrolüüsitud valke sisaldava piimasegu maitse on kibedavõitu, kuid lapsed harjuvad sellega ajapikku ära. Et kolmandik piimavalgu suhtes allergilisi imikuid on allergilised ka sojavalgu suhtes, pole näidustatud sojapiimasegu andmine piimavalgu suhtes allergilisele imikule.

Lisatoit allergilisele lapsele

Pole leitud, et lisatoidu pakkumisega viivitamine aitaks allergia kujunemist vältida. Nii on lisatoiduga alustamine alati näidustatud 4–6 kuu vanusel lapsel. Pole olemas ühtegi universaalset allergeeni, mille vältimine aitaks allergiat ennetada, mistõttu ei tohi vanemad ühtki toiduainet lapse menüüst igaks juhuks välja jätta. Lisatoite tasuks pakkuda põhimõttel: üks uus toit korraga väheses koguses, suurendades ettevaatlikult annuseid.

Last tasuks jälgida 5–7 päeva jooksul: kui kaebusi (nahalööve, seedehäired) ei teki, võib rahulikult antud toiduaine pakkumist jätkata. Kui mõni toiduaine tundub kahtlane, võib selle 2–3 nädalaks kõrvale jätta ja seejärel tuleks kindlasti uuesti proovida. Oluline on vanematele rõhutada, et lapsed kasvad toiduallergiast tasapisi välja. Väga harva jääb toiduallergia püsima pärast teist-kolmandat eluaastat. Nii näiteks möödub piimavalguallergia enamasti hiljemalt lapse kaheaastaseks saades, munaallergia seitsmeaastaseks saades.

Tahke toiduga alustades võib juhtuda, et lapsel tekib muutus sooletalitluses: tahke toiduga alustades võivad tekkida nii kõhukinnisus kui ka kõhulahtisus.

Kõhulahtisus

Kui ainult rinnapiima saava lapse väljaheide on pehme, kollane või sinepikarva ning lapsed võivad kakada väga erinevalt –pärast iga söögikorda või hoopis vaid korra 7–10 päeva tagant –, siis lisatoitu saava lapse väljaheide muutub tahkemaks ja laps hakkab soolt tühjendama enamasti 3 korda päevas kuni 3 korda nädalas.

Kui lapse sooletalitlus muutub sagedasemaks ja varasemalt vormitud väljaheide muutub vedelamaks, võib selle põhjuseks olla mõni mittesobiv toiduaine, mille elimineerimisel kaebus taandub, samuti võib kõhulahtisus olla põhjustatud ka mõnest infektsioonhaigusest. Kui kaebus paari nädalaga ei möödu ning kaasnevad oksendamine, palavik, halb kaaluiive, nahalööve vms, on vajalikud edasised uuringud.

Kõhukinnisus

Kõhukinnisusega on tegu siis, kui imiku väljaheide on kõva, väljub raskusega, põhjustades lapsele valu, ja laps kakab alla 3 korra nädalas. Kõige sagedamini on põhjus vähene vedelikukogus ning toidu vähene kiudainetesisaldus. Pea alati on abi väikestest muutustest lapse toitmisel. Vanemad võiksid lapsele pakkuda seedimist soodustavat teraviljaputru, pirni-, ploomi- või õunapüreed, samuti peaks laps jooma päeva jooksul piisavas koguses vedelikku, parim on pakkuda toidukordade vahel puhast vett.

Kui kaebus paari nädalaga ei leevendu, laps on isutu, kahvatu ja vaevas, peaks arstiga nõu pidama, kuna mõnikord võib lisaks menüümuutusele olla vaja ka ravimeid ning vahel harva võib kõhukinnisuse taga olla ka soole väärareng.

Rauavaegusaneemia

Esimese eluaasta teises pooles võib rohke jogurti ja lehmapiima tarbimine viia rauavaegusaneemia tekkeni. Rohke piimajoomine halvendab lapse isu ning seetõttu sööb ta tahket toitu vähem. Kuna sel eluperioodil on lapse rauavajadus kiire kasvamise tõttu väga suur ning lehmapiimast imendub raud väga halvasti, on mõistlik uurida, millised on lapse tarbitavad piimakogused ööpäevas.

Rauatagavarad saab imik oma emalt sünnil kaasa, neist jätkub ajaliselt sündinud lapsel esimeseks kuueks kuuks. Hiljem peab hakkama laps saama rauda toiduga. Kõige paremini omastab inimorganism loomset rauda, mistõttu peaks imik alates 6 kuu vanusest saama iga päev liha, eelistatult punast tailiha. Kuigi rauarikkad on ka mõned taimsed toiduained – herned, oad, spargelkapsas jms – imendub taimne raud organismis loomsest oluliselt halvemini. Rauavaeguse korral võtab imik halvasti kaalus juurde, võib olla kahvatu ning põdeda sageli infektsioonhaiguseid. Kui toitumise korrigeerimisega rauavaegusaneemia ei leevene, määratakse lapsele rauaasendusravi.

Tsöliaakia

Tsöliaakia on pärilik krooniline haigus, mille haigustunnused võivad vallanduda igas eas. Teraviljade (nisu, rukis, oder, tõenäoliselt ka kaer) tarbimisel kahjustub peensool kuni täieliku limaskesta hattude atroofiani, mistõttu häirub tõsiselt toitainete imendumine organismis. Tsöliaakiale peaks imiku puhul mõtlema, kui ta võtab pärast lisatoiduga alustamist kaalus halvasti juurde, tal esineb kõhulahtisus ning vereanalüüsis on rauavaegusaneemia pilt. Haigust saab diagnoosida peensoolebiopsia alusel, kus hinnatakse peensoole limaskesta hattude kahjustust. Mitte ühegi vereanalüüsi alusel tsöliaakia diagnoosi panna ei saa. On tähtis, et vanemad jätkaksid imiku toitmist tavalisel viisil kuni diagnoosi kinnitumiseni. Haiguse ainus ravi on teravilja vältimine kogu elu jooksul, selle dieediga taastub peensoole limaskest täielikult. Kui nüüd proovimise eesmärgil imikule teravilja enam mitte anda, taastub peensoole limaskest ning diagnoosi ei saa panna. See aga pikendab kogu protsessi ja põhjustab lapsele asjatuid kannatusi.

Allikas: Kliinik.ee. Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Pereõde (september 2016).

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare