Seda teab muidugi igaüks, et väikesed poisid eelistavad mängida autodega ja tüdrukud nukkudega. Aga kas te olete endalt kunagi küsinud, miks see nii on. Kas sellepärast, et vanemad ostavad poistele autosid ja tüdrukutele Barbiesid ning suunavad neid?
Ei, nii lihtsa vastusega te ei pääse. Kuidas sellisel juhul seletada tõsiasja, et kui üheksakuuse poisi vaateväljas on võrdselt tüüpilisi poiste ja tüdrukute mänguasju, meeldib talle poistelelusid hoopis kauem vaadata.
Ja mida ütelda emale, kes ostis oma eri soost kaksikutele alati kaks nukku või kaks autot korraga. Ikka sellepärast, et mitte avaldada tüdrukule survet nukkudega mängida ja poisile autodega põristada. Tulemus? Mõlemad olid rahul – poiss võttis endale kõik autod ja tüdruk kõik nukud.
Soome lastepsühhiaater Jari Sinkkonen leiab raamatus “Elämäni poikana”, et vastus sellele küsimusele peitub hoopis poisi ja tüdruku erinevas bioloogias. Ühes pisikeses geenis, mis asub inimese kõige väiksema, Y-kromosoomi ääreosas.
Suurusel siis ikkagi ei ole tähtsust.
Mehe aju, naise aju
Sinkkonen kirjutab, et me kõik alustame oma elu tüdrukuna. Kõik looted on esimestel elunädalatel tüdrukud. Kui lootel on naise kromosoomid (XX), siis sünnibki laps tüdrukuna. Kui tal leidub ka Y-kromosoom, siis ühel hetkel arengusuund muutub.
See pisike, kuid otsustava tähtsusega geen Y-kromosoomis kannab nime SRY (sex-determining region of Y ehk sugu määrav regioon Y-kromosoomis). Umbes ühekuusel lootel käivitab SRY munandite arenemise. Kolme nädala pärast hakkab loode tootma meessuguhormooni testosterooni. Huvitav, et poissloote veres ringleb meessuguhormoon, aga tüdrukloote veres naissuguhormooni ei ole. Tal pole seda vaja. Loode ongi ju algselt tüdruk.
Mida siis testosteroon teeb? 16. rasedusnädalal on selle hulk veres suurim. Just sel ajal arenevad välja välised meessugutunnused. Juba sündinud paarikuusel beebil suureneb taas testosterooni hulk ning kahaneb siis, jäädes alates kuuendast elukuust kuni murdeea alguseni kasinaks. Miks testosterooni kogus esimesel paaril kuul kasvab, sellele ei oska teadlased kindlat vastust anda. Arvatakse, et see võib mängida rolli keha ja aju struktuuri väljakujunemisel. Kui teismeeas meessuguhormooni hulk taas hüppeliselt suureneb, siis need väljakujunenud struktuurid aktiveeruvad.
Kokkuvõtlikult: loote- ja beebieas mõjutab testosteroon poisi sugutunnuste arenemist, aga sellel on mõju ka kesknärvisüsteemile. Ja sellepärast on “kruvid” poiste peas natuke teistmoodi kinni keeratud kui tüdrukute peas.
Maryst sai Jack
Poisid tunnevad juba loomupäraselt suuremat huvi mehaanilise liikumise, tüdrukud aga eeskätt nägude vastu. Kui väike poiss mängib autodega ja matkib mootoripõrinat, siis seda nimetataksegi naljatledes Y-kromosoomi hääleks. Sinkkonen kirjutab emast, kes kasvatas poega nii, et tolle mänguasjakastis ei leidunud ühtki autot. Siiski, ühel päeval avastas ta poisi harjaga mööda vanni põhja sõitmas ja mõnuga põristamas. Loodus on tugevam kui kasvatus. Arstiteaduse ajalugu tunneb lugu Maryst. Kuna tal polnud välja arenenud poisi genitaale, peeti teda tüdrukuks. Aga Mary ei vastanud kuidagi ettekujutusele sellest, kuidas tüdruk peaks käituma. Ta oli hästi elav ja plikade mängudest ei huvitunud. Kuigi ema pani talle selga kenasid kleidikesi, kandis Mary parema meelega teksapükse ja kauboisaapaid. Koolis käimine oli piin, sest tüdrukutega ta ei sobinud.
14aastaselt algas Maryl häälemurre. Tema rinnad ei ilmutanud märke kasvamisest. Et arstide diagnoosimisoskused olid aastatega arenenud, suudeti lõpuks määrata Mary õige sugu. Suur kliitor osutus väikeseks peeniseks, üks munand leiti kõhuõõnest, teine kubemest. Peenis vabastati operatsiooniga sidekoest ja ka munandid saadi paigale.
Vanemad vahetasid elupaika ja Maryst sai Jack. Asjad asetusid õigetele kohtadele. Kooliski hakkas paremini minema.
Farinellide aeg on läbi
Testosterooni mõju lihaste ja kudede arengule on samuti võimalik näitlikult seletada. Selleks peame minema ajas veel rohkem tagasi. 16.–19. sajandil laulsid kirikukoorides kastreeritud ehk eemaldatud munanditega mehed. Kuulsaim kastreeritud laulja Carlo Broschi ehk Farinelli (1705–1782) oli oma aja supertäht.
See jõhker protseduur, mille puhul ka leebemad variandid on piisavalt jubedad, võeti ette tavaliselt poisi seitsmenda ja üheksanda eluaasta vahel. Arvatakse, et 18. sajandil võidi kastreerida kuni 4000 poissi aastas.
Kuna munandid toodavad meessuguhormooni, siis selle puudumise tõttu ei alanud neil poistel häälemurret. Kõri jäi peenemaks, häälepaelad õhukeseks ja lühikeseks ning hääl ei madaldunud. Kuid see polnud kõik.
Neil olid lisaks kõrgele häälele tavalisest kitsamad õlad ja kitsas piht, laiad puusad ja habemeta lõug. Tavaliselt iseloomustati neid kui passiivseid, vähese algatusvõimega mehi. Vastassugupoolest võisid nad siiski olla huvitatud.
Tunne oma last
Seega, testosteroon mõjutab poisi füüsilist arengut. Aga mõjul, mida testosteroon avaldab looteeas, on suur tähtsus ka hiljem kujuneva identiteedi seisukohalt. See juhib “meheliku aju” arenemist. Hoolimata sellest, kas välised sugutunnused on näha või mitte, kas munandid opereeritakse või mitte, hoolimata ka kasvatusest.
Muidugi ei maksa sattuda paanikasse, kui teie poeg ei tundu piisavalt laiaõlgne või ei tunne eriti huvi autode vastu. Me räägime poiste ja tüdrukute erinevusest laias laastus. Tegelikkuses on iga laps just selline, nagu ta on. Seepärast tasub küll teada, kuidas loodus sugupoolte arengut suunab, kuid veelgi tähtsam on tunda oma last. Tema iseloomu, huvisid, võimeid. Kasvatuse mõte ongi selles, et aitame lapsel saada niisuguseks, nagu talle sobib, arvab Sinkkonen.
Kas testosteroon mõjutab vägivaldsust?
Otsest seost ei ole. Kuid selle hulk on seotud domineerimisega, vajadusega liikuda hierarhias ülespoole, omada võimu. Kui testosterooni leidub veres palju, teeb see poisi või mehe kergesti provotseeritavaks. Ta võtab väljakutse vastu veel enne, kui kinnas on heidetud. Koolis väljendub see normide rikkumise ja vastandumisena.
Võistlusteks valmistudes on meessuguhormooni hulk suur mõlemal võistkonnal. Sellepärast öeldakse ka, et poiste riietusruum haiseb testosterooni järele. Pärast võistlust on aga testosterooni palju ainult võitjail. Seega suurendab testosterooni hulka nii võimule pürgimine kui sinna saamine. Naistel see nii pole. Ka neil on veres veidi testosterooni, kuid pärast võitu korvpallimatšil selle kogus ei kasva.
