Kõigis neis valikuis pole tõepoolest midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja küllap tehakse edaspidigi. Võiks vaid teada, mida inimesele antud nimi üldse tähendab, mida ta selle kandjale annab ja millest räägib. Ühelgi neist nimedest ei ole mingit tähendust selles keeles, milles selle nime kandja ise rääkima ja mõtlema hakkab. Taoline on lugu kõigi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku pöörati.

Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika indiaanlased ei lasknud end alistada, ja seniajani tunneme neid seesuguste nimede järgi nagu Väike Karu, Suur Madu, Välejalg, Suitsune Päev jne. Nii on tegelikult lugu ka kõigi teiste põlisrahvastega omal maal. Ainult et hiina, jaapani jt. rahvaste nimesid tavaliselt ei tõlgita. Ilma tähenduseta nende keeltes pole nad ometi.

Kui tahetakse rõhutada oma kuulumist kristlikku kultuuri, siis oleks muidugi õige valida lapsele nimi sellest traditsioonist. Kui aga ollakse veendunud oma kuulumises vabade esivanemate hulka, siis võiks anda ka lapsele ehtsa maakeelse nime, mis ei pärine ühestki teisest kultuurist ega ole ka kunstlikult tuletatud. Nime, millel on mõte ja tähendus meie endi, eesti kultuuris ja keeles.

Maavalla Koda on teinud valiku maakeelsetest nimedest.

Nimestikku on sisse võetud suurem jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti võimalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on välja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii näiteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud näiteks Ilm, Tuul, Rahe, Päev, Öö jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, Tõiv, Tasu, Mõte, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka Pääsu, Haugas, Teder, Rääk, Värvo, Viires, Västrik...

Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja tüdrukunimede vahel. Seetõttu pole ka siin neid eraldi näidatud, ehkki on selge, et mõni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem tüdrukule.

Osadel, eriti vanapärastel ja murdelistel nimedel, on lisatud tähendusseletusi.

Aare, Aarde
Aas
Agan
Agu
Ahas
Ahke
Ahm - tähendus kaljukass
Aht Ahi — ‘veehaldjas’ vrd. sm. Ahto
Ahun -‘ahven’
Aim
Ainik
Ainus
Ait
Ald — ‘laine’
Alk - lind
Allik
Alo
Amb
Ambur
And
Anderikas
Annik
Aopelg
Aotõiv
Are — ‘selge’,‘kindel’
Arm
Armas
Aro
Arp
Aru
Arukas
Arv —‘väärtus’, ‘tähendus’
Ase
Astel
Asu
Atko
Aul — lind
Aulemb
Aun

Ebe
Edel
Edu
Edukas
Eha
Ehe
Ehm
Elo
Ere
Ergas
Ergav
Erk

Haab
Haigur - lind
Hain — ‘hein’
Haljas
Hallik
Haug
Haugas
Hea
Heameel
Heatõiv
Hein
Hele
Helemeel
Heli
Helin
Helk
Hellik
Helm — ‘merevaik’
Helmetõiv
Helves
Hiis
Himot
Hink — kala
Hius — ‘juus’
Hommik
Hong — ‘vana mänd’
Hoovatõiv
Huik — lind
Humal
Hurmas — ‘veri’
Hurmetõiv
Hõbe
Hõimulemb
Hõrak — ‘punane (v. valge) sõstar’
Hõrnas — ‘jõeforell’
Häbelik
Häitse
Hämar
Hänilane
Härm - Hyljes Hylge
Hytsi — ‘süsi’
Hytt — ‘metstuvi’
Hyvalemb
Hyvameel
Hyvatõiv
Hyyp — ‘kassikakk’

Ida
Idu
Igalemb
Igapäiv
Ihaldu
Ihameel
Ihalemb
Ihatõiv
Ihavald
Iher -‘forell’
Ihes — ‘siig’
Ilm
Ilmalemb
Ilmar - ilm
Ilme
Ilo
Ilp — ‘tüdruk’, ‘piiga’
Ilu
Ilus
Ilvelemb
Ilves
Iko
Imme
Iva

Jaolemb
Joom
Juga
Jumekas
Jumi
Jumikas
Juus
Jõhv
Järv

Kaal
Kaaren
Kahar
Kahr —‘karu’
Kahru
Kahrulemb
Kahrut — ‘väike karu’
Kahus
Kail
Kaja
Kale
Kalev
Kali
Kalju
Kaljuvald
Kallis
Kalmus
Kange
Kaomeel
Kare
Kari
Karu
Karuvald
Kaugemeel
Kaunis
Kaur
Keeris
Kessu — ‘võsanuga, matšeete’
Kesv —‘oder’
Kibu — ‘valu’
Kiik
Kiil
Kiire
Kild
Kippen Kibena —‘säde’
Kirg
Kirgas
Kirn
Kirre
Kiur
Kiurupelg
Kivi
Kobras
Koit
Kold
Kosk
Koskel
Kudres
Kuld
Kuller
Kuma
Kumav
Kurg
Kuus
Kuusk
Kõiv
Kõla
Kõlav
Kõolemb
Kõrb
Kõu
Kõuk — ‘esivanem’
Käbi
Käblik
Kägi — ‘kägu’
Kägu
Kähr
Käpp
Käre
Kärg —‘musträhn’
Kärmas
Kärme
Kärp
Kylimit
Kyllelemb
Kyylemb

Laas
Lagle
Lahe
Lahke
Laine
Lall
Land
Lang
Lauge
Lauu
Lee
Leebe III v.
Leedu
Leek
Leelo
Leetõiv
Lehis
Leht
Leib
Leid
Leil
Lemb
Lembit
Lemm -‘narmas’, ‘helves’
Lemmik
Lemming
Leppetõiv
Lible
Liblik
Liisk
Liiv
Lill
Loit
Loits
Luule
Lõmm
Lõo
Lõpp
Lõuna
Lõõm
Lõõsk
Lättelemb
Lääs

Maa
Maasikas
Madar
Maidel — kala ‘rünt’
Maine
Malbe
Malev
Manivald
Maran
Mari
Mart
Maru
Meel
Mehine
Meigas
Meltsas — ‘rohe-’ v. ‘hallrähn’
Meri
Mesi
Mure
Murelik
Muru
Mõla
Mõte
Mõtus
Mägi

Neem
Neitsit
Niglas — ‘sukelduja, tuuker’
Niin
Niit
Ninn - ‘lill’
Nisu
Nurm
Nõmm

Oda
Oder
Ohetõiv
Ohevald
Oja
Orav
Org
Osm
Ots
Ots —‘karu’
Ott
Otelemb

Pahk
Pahr -‘metssiga’
Paju
Pakane
Palu
Parm
Pihel
Piho — ‘peoleo’
Piibar -‘pillimees’
Pikne
Pill
Pillik
Pilv
Pisike
Pisut
Poro — ‘põhjapõder’
Puna
Pune
Puri
Puu
Põder
Põim
Põld
Põud
Põvvat - ‘põud’
Päev
Päevalemb
Päike
Päivi
Pärg
Päri
Pärl
Pärn
Pääsu
Pyrg — ‘euroopa piison’
Pyy

Rahe
Rahn
Raho
Rahu
Rahuleid
Rahulik
Raju
Rand
Raud
Rebu — ‘oranz’, vrd. rebane, Rebala jne.
Roots — ‘rootslane’
Rukis
Rusk
Rute — ‘roosärg’
Ruuge
Rõõm
Rõõmus
Rähn
Räitsak
Räni
Rääk

Saar
Saarmas
Sale
Salm
Salme
Samm
Sammal
Selge
Sep
Siig
Sine —‘lina’
Sirge
Sirp
Sisask
Suits
Sulev
Sulg
Sulin
Susi
Sutemeel
Sutepelg
Suur
Suvi
Sõkal
Sõlg
Sõmer
Sõsar
Sõstar
Sõts
Sõõm
Sõõr
Säde
Säinas
Sälg
Sära
Säuk
Sääsk Sääse — ka ‘kotkas’
Sygys

Tabaja
Taim
Tali
Talv
Tamm
Tarn
Tart
Tarvas
Tarvet - ‘tarvas’
Tasu
Tasuja
Tasulemb
Teder
Tee
Tera
Terane
Teras
Terav
Tihane
Tiiu
Tirk
Tirt
Tont
Toom
Tore
Tugev
Tugi Toe — NB: üks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas
Tuglas
Tuhat
Tuhande
Tui
Tuisk
Tuju
Tujukas
Tukk
Tuli
Tuline
Tume
Tunne Turges -e ‘sulg’
Tutkas
Tuul
Tuuline
Tuur
Tõeleid
Tõhv -‘tammetõru’
Tõiv — ‘tõotus’, ‘ohver’
Tõivulemb
Tõll
Tõlv
Tõmmu
Tõnn
Tõrges
Tõrvand
Tõrvas
Tõsi
Tõsine
Tähn
Täht
Täpp
Töll

Uba
Ude
Udu
Udras
Udres
Uhke
Uibu
Ulja
Uku
Undse — ‘udu’
Unipäiv
Urb Urve
Urm
Usk
Usklik
Ustav
Uure

Vagu
Vagur
Vaha
Vahe
Vaher
Vahr - ‘võru’
Vai
Vaige
Valas — ‘vaal’
Vald
Valev
Valge
Vandemeel
Vanne
Vapper
Vares
Vari
Varjelemb
Varmas
Vasar
Vask
Velbas - ‘kaval’, ‘kelm’
Veli
Vello
Vend
Verev
Vesse
Videv
Vihatsu
Vihavald
Viher — ‘roheline’, ‘lopsakas’
Vihk
Vihur
Viidik
Viiger
Viires — lind Chlidonias
Viirg
Viis
Viit
Vili
Vililemb
Vilimeel
Vilipäev
Vilitõiv
Vilivald
Virb — ‘noor, roheline oks’
Virge
Virmaline
Virve
Viu
Voog
Voor
Võim
Võrk
Võro — ‘metsa-’, ‘variku-’
Võtteli
Vägi
Väin
Väits
Väle
Välk
Värat
Värb
Värvo
Västrik
Õdak —‘õhtu’
Õde
Õige
Õigemeel
Õis
Õlg
Õlut
Õnn
Õu
Äke
Öö
Ylane
Ylev
Ylg — ‘poiss’, ‘peig’
Ylo

Kui soovid nende nimede kohta rohkem teada saada, siis vaata SIIA