Vähehaaval sügavamale

Isa Janis läheb tütrega ettevaatlikult vette ja küsib: “Mis ma nüüd teen? Paistab, et mina olen rohkem närvis kui Stefi.”
“Hakka teda rahulikult üles-alla hüpitama,” soovitab treener Ivo. “Kõigepealt kolm-neli korda kaelani, siis korra silmadeni. Nii kaks-kolm korda ja lõpuks üle pea.”
Treener räägib, et last tasub hoida enda keha ligi ja hea, kui vanemal oleks temaga silmside. Nii tunneb beebi end turvaliselt ja mugavalt ning temaga võib proovida uusi harjutusi. Ujutades tuleb kogu aeg jälgida ka lapse reaktsioone ja tuju. Kas ta on pinges või tunneb end vabalt? Kas naudib vees olemist või tahaks lõpetada?
“Praegu tunneb tita ennast väga vabalt, käed ei ole rusikas,” tõdeb treener. “Lase teda järjest sügavamale, ninani vette.”
“Kas laseme ta üle pea vee alla ka?” küsib ema Kaisa.
“Proovime ikka,” vastab Ivo.

Sukeldu!

“Pean ma siis vaatama, kas ta hingab parasjagu sisse või välja? Kas tal läheb suu klõpsti kinni ja ma ei pea kartma, et ta vett sisse tõmbab?” küsib isa Janis. “Ta vist võib seda teha, kuid ei tasu ise ära ehmatada. Ta köhib vee kurgust välja,” teab ema Kaisa.
“Täpselt. Laps suudab samal ajal neelata ja hingata. Täiskasvanul on kõnekeskus arenenud ja tema enam neelamise ajal hingata ei saa,” räägib treener Ivo.
Treener soovitab enne sukeldumist ütelda lapsele: sukeldu! Siis teab laps ka edaspidi, mis teda ees ootab.
“Üks, kaks, kolm, sukeldu!” hüüab Janis ja laseb Stefany korraks vee alla. Uuesti pinnale tõusnud tüdruk kissitab oma vesiseid silmi ja vaatab üllatunult ringi.
“Mingit halba reaktsiooni pole. Väga hea!” rõõmustab treener.
“Ta on väga rahul,” tõdeb ema.

Erinevad harjutused

Basseinis võiks lapsega teha vaheldumisi erinevaid harjutusi: libistada teda vees küljelt küljele, kõhuli ja selili. Vahepeal tasub tital lasta ka niisama puhata. Janis keerab Stefany selili ja treener julgustab laskma last võimalikult sügavale vette, nii et pepust üldse kinni ei hoia. “Vanemate põhiline viga on see, et nad tõstavad lapse liiga veest välja ja hoiavad enda käel, mitte ei lase hõljuda,” ütleb Ivo.

Isa toetab vaid Stefany kaela ja pead. “Ise hõljub vees,” nendib Janis.
Ivo ütleb, et niimoodi hõljudes keeravad lapsed tihti pea küljele ja võtavad vett suhu. See ehmatab vanemad ära. “Aga seda ei pea kartma, nad ainult katsetavad. Last tasub vees võimalikult vähe piirata, kuid samas valvata. Kindlasti ei maksa kohe, kui laps hakkab vett köhima või natuke virilat häält tegema, ta veest välja viia.”
“Kas ta hakkaks siis arvama, et vesi on paha?” küsib Kaisa.
“Täpselt. Tal tekib seos, et kui midagi juhtub, peab veest välja saama. Et vesi on paha. Vanemate hirm kandub lapsele üle,” vastab Ivo.
Stefany teebki esimest korda kõvemat häält. “Jaa, jaa, oleme lihtsalt rahulikult,” räägib talle isa.
“Ta saab väga hästi hakkama,” märgib treener Ivo. “Esimesel korral ei peakski olema basseinis rohkem kui 15 minutit. Järgmisel korral võib olla 5–10 minutit kauem. Kas järgmine kord saate ise hakkama?”
“Ma arvan küll. Oli hea, et esimesel korral keegi õpetas,” vastab Kaisa.
“Kui tihti peaks temaga basseinis käima?” küsib Janis.
“Et head tulemust saada, siis kaks korda nädalas. Kui lasta beebil sukelduda enne kuuendat elukuud, säilib tal hingepeetusvõime. Kui käia temaga regulaarselt vees, suudab ta kaheaastaselt iseseisvalt sukelduda, hingata ja natukene edasi liikuda ehk ujuda. Muidugi peavad vanemad last alati jälgima,” räägib treener.

Mmm, kui mõnus!

Väike Stefany on pärast suplust rätiku sees ja naeratab rahulolevalt. “Kas meeldis sulle? Muidugi,” ütleb isa. “Ta võttis selle nii hästi vastu,” nendib ema.

Ka kaks viimast kuud on tüdrukul möödunud rahulikult ja rõõmsalt. Ta on hakanud asju haarama ja end kõhuli keerama. Haarab lelu kahe käega kinni, laseb siis ühe käe lahti ja hakkab teisega kõristama. Eriti meeldib tüdrukule üks väike pall. Kui ta seda enda ees näeb, kukub erutusest lausa värisema. Haarab kätega palli ja viib suhu, kuid paraku või õnneks see sinna ei mahu.
Kolme kuu ja kolme nädalaselt keeras aga tüdruk end esimest korda kõhuli. Praegu õnnestub tal pöörata end üle parema õla, kuid ta pusib ka vasakule poole ja üritab liikuda kõhuli ringiratast. Kui tita on kõhuli, väsib ta millalgi ära ja hakkab jorisema. “Keeran ta selili ja kõik on korras. Nii kui ise püsti jõuan tõusta, on tema jälle kõhuli,” räägib Janis.

Kahel korral on Stefany ka kõva häälega naernud. “See on hästi lahe. Ootame, et ta hakkaks tihti häälega naerma,” ütleb Kaisa. Nüüd nuputavad aga vanemad, kuidas titaga ujumiseks aega leida. Kuna isa käib tööl, pole ta kindel, kas ta kahel korral nädalas basseini jõuab. “Korra jõuan kindlasti,” ütleb Janis. “Mina võin tulla mõnel hommikul,” lisab Kaisa. Head sukeldumist siis!

Miks on vesi hea?

• Vees laps lõõgastub, karastab ja treenib end ning kogeb positiivseid emotsioone.
• Ujumine leevendab ka terviseprobleeme: vähendab lihastoonust, puusaprobleeme, parandab tasakaalu jne.

Väike spikker suplemiseks

• Basseini võib minna titaga, kes on vähemalt kaks kuud vana.
• Esimesel korral piisab 15minutilisest ujumisest, edaspidi võib aega vähehaaval suurendada. Aastane laps võib ujuda 45–60 minutit.
• Muuda pidevalt ujutamisasendeid: lase lapsel liikuda kõhuli, selili, külili, sukelduda ja hüpita teda püsti. Vahepeal lase tital püstises asendis puhata.
• Selili ujutades pane käsi pea alla ja teisega toeta rinnalt või hoia kahe käega lapse pead ja libista last edasi. Lapse kõrvad olgu vees.
• Kõhuli ujutades aseta käsi tita lõua alla nii, et pöial toetab lõua otsa ja sõrmed on suunaga jalgade poole. Teine käsi aseta kuklale või seljale. Lapse suu peab olema veest väljas. Võid hoida last ka õlgade alt või kahelt poolt külgedelt, näoga enda suunas.
• Sukeldumisrefleks püsib lapsel kuni kuuenda elukuuni. Võid enne vee alla panekut lasta tita näole vett ja ütelda: “Sukeldu!”