Nagu kängurulaps kaisus

Võib juhtuda, et rahuliku beebiootuse katkestab äkiline uudis: laps tuleb emme kõhust varem välja võtta. Nii läks 33. rasedusnädalal Piret Rajaga (30), sest loode ei saanud platsentast enam piisavalt toitaineid.

Keisrilõike abil ilmale tulnud Kertu kaalus vaid 1634 g, kuid oli ilus, roo­sa naha ja suure juuksepuhmakaga tüdruk, kes karjus kohe kõva häälega. Tulemuseks kõrge Apgari hinne – 9/9.
Piret luges netist, et igale vastsündinule tasub pakkuda nahk-naha-kontakti, eriti aga enneaegsele. Kui õigeaegse sünnituse puhul aitab see lapsel kohaneda üsavälise eluga, soodustab emal rinnapiima teket ja loob ema-tita vahele tugeva sideme, siis enneaegsel lapsel toetab ka tervenemist.

Kertu oli 26 tundi kuvöösis, pääses seejärel sooja voodisse ja kolmandal päeval võttis ema ta sülle. Kuna tital polnud imemisrefleksi, soovitas imetamisnõustaja panna ta paljalt kõhule. Lapse kehatemperatuur kippus aga langema ja arstide nõudel jättis ema talle riided selga.

Piret asetas Kertu enda kõhule nii, et tütre pea jäi vasakule, kus ta kuulis hästi ema tuttavaid ja rahustavaid südamelööke. “Tundus, et laps rahunes kiiremini, kui tajus mu lõhna. Kandsin suure dekolteega pluusi ja võtsin tütre sülle pluusi alla, kus ta sai rahus mind nuusutada,” räägib Piret.

Tavaliselt hoidis ta last rinnal 5–10 minutit järjest 5–6 korda ööpäevas. “Kertu kehatemperatuur oli väga kõikuv ja pidin teda pidevalt, ka öösel, kraadima. Kuigi palatis oli soe, magas ta kampsuniga, kaks tekki peal, sest siis oli tal normaalne temperatuur – 36,7.”

Hea lõhnataju

Juba haiglas hakkas naine last kandma ka oma kõhu peal – algul teki sees, hiljem kandelinas. Süles oli tüdruk rahulik ja vaatas uudishimulikult ringi, ema sai aga samal ajal näiteks hommikust süüa. “Soovitan ka teistel linas kandmist proovida, kui haiglas tuleb olla kaua.”

Kertu sõi algul tihti, 9–10 korda päevas, ja nagu enneaegsetele ikka, tegi seedimine talle vahepeal nii suurt valu, et ta ei saanud magadagi. Kui mingi häda last vaevas, andis ta häälekalt märku. “Ta oli intensiivraviosakonna kõige valjuhäälsem laps. Arstid kiitsid, et küll teil on hea laps, nii hästi karjub. See näitab tugevat iseloomu ja tõotab kiiret tervenemist,” meenutab Piret.
Kertu kosuski hästi ja viis päeva pärast sündi kolis ta oma sooja voodiga ema juurde palatisse. Palatis võttis Piret tütre samuti ainult mähkme väel oma kõhule. Samamoodi kaisus hakkas lapsukest hoidma ka isa ja varsti oli tütar temagi lõhnaga harjunud.

Kui aga hiljem külalised lapse sülle tõstsid, vaatas Kertu neid alati, näol küsimus: kes sina veel selline oled? “Kas ta teeb juba omal ja võõral vahet?” olid tuttavatel silmad imestusest suured.
Kolmenädalase haiglasoleku järel pääses Piret titaga koju. Järgmisel päeval läks ta mehega paariks tunniks pulma. Pireti õde ja ema jäid Kertut hoidma.
Kui õde oli lapse sülle võtnud, sai laps lõhnast aru, et see on võõras tädi. “Lõhnataju on tal väga hea. Vahel on juhtunud, et oleme turvahällis magava lapsega külla läinud. Muidu magab ta ilusasti edasi, aga näiteks kui külas on koer, ärkab lõhna peale üles.”

Tugev side ema ja isaga

Nahk-naha-kontakt tasus ära ka seetõttu, et lapsel tekkis tugev side nii ema kui ka isaga. Kuigi isa on Kertuga töö tõttu vähem koos olnud, saavad nad hästi läbi. Kertu rahuneb suure­päraselt ka isa süles ja kui isal on lapsega mõni põnev mäng või vestlus käsil, ei tule emme meeldegi.

“Oma esimese pika ja suure naeratuste seeria kinkis Kertu isale. Juba mõtlesingi kurvalt, et olen saanud endale issika. Kuid peagi rõõmustati ka mind naeratustega,” muigab Piret.

Vanemad on Kertut tema sünnist saadik ka palju silitanud ja kallistanud. See annab lapsele turvatunde, soodustab suhtlust ja rahustab. Näiteks enne uinumist silitab ema Kertu põske. Kui laps jääb haigeks, paneb ta ühe käe tema pea peale ja teise asetab kehale. Tütar ei rapsi enam, rahuneb ja uinub.

10kuune Kertu on tänu järje­pidevale ujumisele, võimlemisele ja massaažile kenasti arenenud. Oma kaalult ja pikkuselt on ta veel väike, kuid erinevate oskuste poolest eakaaslastega võrdne. Ta oskab käputada, istuda, püsti seista ja toe najal liikuda. Loomult on tüdruk leebe ja sõbralik, kuid teatud asjades väga enesekindel, näiteks toitu nõuab praegugi sama häälekalt kui esimestel elupäevadel.

Tervendav känguruhooldus

Taisi Oesso tõi 11 aastat tagasi oma lapse ilmale kaks kuud enne sünnitähtaega. “Tita oli minust eemal ja känguru­hooldusest ei teadnud ma midagi,” nendib ta. Isiklik kogemus ärgitas teda aga meditsiinikoolis õppides uurima enneaegsete laste hooldust, millest ta tegi lõputöö.

Taisi nendib, et känguruhooldus kiirendab enneaegse tervenemist. Ema lõhn, soojus ja südametuksed stimuleerivad lapse närvisüsteemi. Lapse kehatemperatuur säilib paremini ning tema südametegevus ja hingamine on regulaarsemad.

Nahk-naha-kontakt mõjub hästi ka emale. “Paljudele naistele on kõige tähtsam just hindamatu lähedus­tunne vastsündinuga,” märgib Taisi. Uurimused on näidanud, et känguru­hooldust teinud emad on võimelised avatult rääkima oma tunnetest, nii positiivsetest kui ka negatiivsetest, vastandina neile, kelle lapsed olid tavapärases vastsündinu intensiivhoolduses.

Emad tunnistasid, et tänu tihedale lähedusele lapsega kasvas nende enese­kindlus ning nad muutusid rahulikumaks ja rõõmsamaks. Nad ei kartnud lapsega koju minna ega kogenud hirmu beebiga toimetuleku ees.

Uuringud on ka näidanud, et ema läheduses olnud enneaegsed titad tervenesid tõhusamalt ja kiiremini ning said haiglast varem koju. Kolmeaastaselt olid nad vaimselt ja kehaliselt paremini arenenud.

Känguruhoolduse põhitõed

Valmisolek. Ema peab soovima pakkuda lapsele nahk-naha-kontakti ja olema selleks vaimselt valmis, sest see nõuab pidevat lapse juures olekut.
Aeg. Beebit tasub hoida enda vastas kindla aja jooksul, näiteks algul 30–60 minutit järjest. Liiga sage asendivahetus põhjustab beebile stressi. Ööpäevas tasub võtta last kaissu mitu korda. Hooldust võib teha vahepeal ka isa.

Asend. Laps tuleb panna ema rindade vahele vertikaalsesse kõhuliasendisse rõivaste alla. Beebit tuleb hoida käega, mis on tema kaela taga kuklal, teine käsi asetada tuharate alla. Pöidla ja sõrmedega toetada kergelt tita lõua alumist poolt, et vältida hingamisraskuste teket.

Rõivad. Kui lapse seisund lubab, võib ta olla alasti, välja arvatud mähe, soe müts ja sokid. Kui toatemperatuur on alla 22 kraadi, peab laps kandma (puuvillast) varrukateta särki, nii et tita jääb nahakontakti ema rinna ja alakõhuga. Ema võib ennast ja last katta eest lahtikäiva pluusi või tekikesega.

Seisund. Ema peab känguruhoolduse ajal jälgima lapse jumet ja käitumist ning mõõtma tema kehatemperatuuri.

Imetamine. Känguruhoolduse ajal saab ideaalselt toita last rinnaga. Niipea kui laps näitab üles valmidust süüa, liigutades keelt ja suud, saab ema hakata teda ka imetama.

Kestus. Ema-lapse kontakt peab kestma kodus või haiglas seni, kuni laps jõuab õige sünniajani (40. rasedusnädalal) või saavutab kaalu 2000–2500 g.

10 PLUSSI

• Ema keha hoiab vastsündinu soojas, laps ei külmetu ega kasuta lisaenergiat soojuse hoidmiseks.

• Väheneb kuvöösi kasutamise aeg.

• Lapse südametegevus ja hingamisrütm on korrapärasemad, esineb vähem hingamisraskusi.

• Kahaneb nakkusoht.

• Laps nutab vähem ja magab paremini.

• Kergem on alustada rinnaga toitmist.

• Suureneb ema rinnapiima hulk.

• Ema soojus, lõhn ja südamelöögid kasvatavad lapse turvatunnet.

• Tekib lähedus ema ja lapse vahel. Ema õpib tundma last ja laps ema.

• Emal suureneb enesekindlus, rahu ja rõõm.