Nämm-nämm - kui hea!

Kui Kaja Kallasmäe (33) väiksem tütar Keili (5 k) sai kolme ja poole kuuseks, hakkas ema juurdlema, mida talle nädala-paari pärast rinnapiima kõrvale süüa anda. “Kas magusat või soolast? Lusikatäis või terve purk?” arutles Kaja. Tuttavatelt oli ta kuulnud erisuguseid soovitusi.

Kajal oli meeles, et tema vanem tütar Sädeli (2) sai esimest korda lisatoitu viiekuuselt. Perearst soovitas ploomi-, mustika- ja porgandi­mehu. Ema andis lusikatäie, kuid tütar nõudis juurde – ja nii läks pool purki korraga kõhtu. “Kui laps väga tahab, kas võib nii palju anda või teeb see seedimisele liiga?” mõtiskles Kaja tagantjärele.

Mõni tuttav alustas aga hoopis lillkapsast või suvikõrvitsast, mida peenralt hea võtta. Sädelile püreestatud suvikõrvits meeldis, kuid lillkapsa sülitas välja. Porgandi vastu tekkis tal aga allergia.
Kaheksakuune tirts sõi juba natuke ka veise- ja kanaliha. Ema keetis liha, püreestas ja pani ülejäägi sügavkülma jääkuubikuvormi. Järgmistel päevadel oli lihtne lisada tükike liha köögiviljapüree või beebimakaronide hulka.

Kuu aega hiljem

Seekord otsustas Kaja alustada suvikõrvitsast. Selgus, et Keilile sobib see hästi. “Ta sööks seda lausa nii palju, et pean ise lõpetama,” tunnistab ema. Tütar satub toidust joovastusse, siis hakkab lõbusalt jutustama ja kõrvits lendab suust välja. “Lausa lust on teda sööta!”

Veidi on viiekuune tüdruk maitsnud ka kartulit ja muid köögivilju, ent lillkapsas tekitas pisikesel gaase ja pani nutma. Kui Kajal on kiire või on ta lastega reisil, annab ta titale purgi­toite. See võib aga muuta seedimise raskemaks. Siis on abi suvikõrvitsast ja kõht saab jälle korda.

Alusta tasa ja targu

Lastearst Reet Raukas ütleb, et nelja­kuuse tita põhitoit on endiselt rinnapiim. Kui laps võtab kaalus kenasti juurde, pole talle vaja lisatoitu nii vara anda. Selle pakkumisega võib rahulikult oodata 6. elukuuni.

Ent natuke võib ka neljakuune tita süüa putru või ühest aedviljast valmistatud vedelavõitu tükkideta mahedamaitselist püreed. Esimestel päevadel tasub anda lapsele vaid 1–2 teelusikatäit toitu korraga, et näha, kuidas see talle meeldib ja mismoodi tema organism reageerib. Kui pakkuda kohe suuremas koguses, võib see mõjuda halvasti soolestikule ja tekitada kõhukinnisust/-lahtisust või kõhuvalu.

Köögiviljadest on paremad kapsas, kartul, lillkapsas või kõrvits. Proovida võib ka porgandit, mille suhtes esineb aga tihedamini ülitundlikkust. Lapsele võiks teha süüa ise ja jätta purgitoidud erandkorraks.Veega keedetud putru võib teha kaera- või hirsihelvestest.

Kui laps on saanud lisatoitu juba mõne nädala, võiks selle kogus küündida mõnekümne grammini. Kahe nädala pärast võib ühele tahke toidu korrale lisanduda ka teine. Näiteks võib süüa hommikul putru ja lõunal juurviljapüreed, kuid ka vastupidi. Köögiviljapüreed tasub lapsele pakkuda leigena, sest nii tuleb toidu maitse paremini esile ning tal on seda kergem seedida. Puuviljapüree võib olla toasoe.

Peale selle, et tita harjub vähehaaval uute maitsetega, õpib ta ka lusikalt söömist. Algul on loomulik, et laps ajab osa toitu keelega suust välja, sest ta peab alles õppima piimast tahkemat toitu neelama. Sellest ei tasu heituda, vaid iga päev, soovitatavalt enne­lõunasel ajal, harjutamist jätkata. Kuna laps saab rinnapiima, ei pea talle vett joogiks andma. Vett võib pakkuda sellele titale, kes sööb päevas juba 300 grammi tahket toitu.

Pooleaastasele kindlasti lisatoit

Dr Raukas rõhutab, et pooleaastane rinnapiima saav laps vajab kindlasti juba lisatoitu, et ta võtaks kaalus kenasti juurde ega tekiks alatoitlust. “Kahjuks on lisatoiduga hilinemise tõttu jõudnud ka meil titad haiglasse,” tõdeb ta.

Rinnapiim üksi ei anna nii suurele lapsele kõiki vajalikke toitaineid ja mikroelemente ning kõige enam hakkab vajaka jääma rauast ja tsingist. Ka on oht, et kui imik ei saa lisatoitu, ei omanda ta uusi oskusi, nagu näiteks närimine, ega kohane uute maitsete ja toidu omadustega.

Kui laps on saanud kahe nädala jooksul kahte lisatoitu, võib juurvilja­püreele lisada liha. See peaks olema hea kvaliteediga tailiha, sobivad nii kana-, looma- kui ka sealiha. Algul lisa peenendatud liha püreesse vaid teelusikatäis, hiljem suurenda kogust vähehaaval. Aastane laps võiks süüa umbes 20 grammi liha päevas.
Paaril päeval nädalas võib segada toidu sisse veerand kuni pool keedetud munakollast. Samal päeval pole vaja liha süüa. Munavalge nii väikestele ei sobi, kuna see võib põhjustada allergiat.
Dr Raukas soovitab anda magusaid puuvilju lapsele alles siis, kui ta on muu toiduga harjunud. Kui anda magusat esimesena, võib tita hakata seda eelistama ja mittemagusast keelduda.

8. elukuu lõpul võiks olla lapsel kolm tahke toidu korda päevas, näiteks hommikusöögiks puder, lõunaks juurviljapüree lihaga ning ooteks puuviljapüree. Rinnapiim või piimasegu on endiselt ta põhitoit.

Tükilisem toit

8–12kuune laps oskab paremini mäluda ja nüüd võivad tema toidus juba olla tükikesed. Titale tasub pakkuda ka toitu, mida ta saab ise suhu panna ja lutsida, nagu keedetud porgandi-, brokoli- või lillkapsatükid, kooritud puuviljaviilud, leib. Laps saab nüüd õppida ka ise lusikaga sööma. Teda võiks aidata ja samal ajal teise lusikaga toita. See, et osa söögist maha läheb, on loomulik.

Toidukordi võiks olla päevas neli. Näiteks võib hommikul pakkuda putru, lõunal liha või kalaga aedviljarooga, õhtul köögiviljapüreed või putru. Vahepealseks ooteks sobivad hästi puuviljatoidud.
Kümnekuusele lapsele võib pakkuda ka hapendatud piimatooteid: jogurtit või keefirit. Maitsva oote saab, kui neid jooke segada tuttavate puuviljadega, ent võib kasutada ka valmis puuviljajogurtit.

Lapsele võiks anda ka tavatoitu, kuhu pole lisatud soola (see võib koormata neere!). Soola saab lisada roale pärast seda, kui titale on ports ära võetud. Toitu saab aga maitsestada ka maitsetaimede, näiteks tilli ja peterselliga.

Kaheksakuusele lapsele võib anda juua keedetud vett, aga tassist. Natuke võib anda ka mahla, kuid mitte lutipudelist, muidu võib tekkida lutipudelikaaries. Päevas ei tohiks laps juua rohkem kui 120 milliliitrit mahla, sest suur hulk vedelikku täidab lapse mao ja toitu sinna enam ei mahu.

6 tarkusetera

1. Lisatoitu võib pakkuda lapsele, kes hoiab kindlalt pead ja istudes ei kaota tasakaalu.
2. Anna lisatoitu algul väikeses koguses ja ära sunni last sööma.
3. Laps võib mõnest maitsest keelduda korduvalt, kuid näiteks kümnendal korral soostuda. Seega ei tasu ennatlikult ot­sustada, et ta mõnda toiduainet ei söö.
4. Köögiviljaroa või pudru sisse võib lisada natuke rinnapiima. Üle pooleaastasele imikule putru valmistades võib kasutada ka lehmapiima pooleks veega.
5. Allergiat esineb rohkem porgandi, kaalika ja peedi vastu.
6. Eelista kodumaiseid ja kemi­kaalivabu köögi- ja puuvilju.